Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing rääkis uuringu tutvustusel, et ilmselgelt ei ole aktsiisipoliitika õnnestunud ja see peaks olema palju mõtestatum kui täna.

"Aktsiisipoliitika tulemusena on tekkinud riigil maksukaotus - laekumata aktsiis, käibemakskaotused ja ettevõtluskahju kui selline. Aktsiisipoliitika ei ole õnnestunud. Maksumäära tõstmine, mille üks eesmärk oli tarbimise vähenemine, aga ka eelarveaukude täitmine, ei ole oma eesmärke täitnud," ütles Josing.

"Väga oluline on aktsiisipoliitikas ühtse turu mõju jälgida. Aga Eesti ei ole seda teinud. Tarbijakäitumist ei osata meil samuti adekvaatselt mõõta - oleks ju võimalik vaadata, kuidas piirikaubandus toimib mujal Euroopas jne."

Instituut tõdeb aga, et tõsisem piirikaubandus Lätiga sai alguse 2016. aastast ja käivitajaks oli 2015.a veebruaris aset leidnud 15% aktsiisitõus, mis oluliselt mõjutas kange alkoholi jaehinda. Nende otsuste taga oli Reformierakond Taavi Rõivase juhtimisel.

Josingu sõnul on aktsiisipoliitikas valikud väga rasked - kuigi kaubanduskoda tegi ettepaneku loobuda edasistest aktsiisitõusudest ja kaaluda nende alandamist, siis tooks see kaasa Eestis hinna alandamise ja seeläbi siinse tarbimise kasvu. Pealegi pole Eestis sellist kogemust, kus alkoholi hinda alandatakse. "Kui eesmärk oli ju tarbimise vähenemine, siis kõige hullem ongi see, et tarbimine on jäänud samaks või suureneb, aktsiisid läheva Lätti, aga tervisekahjude ravikulusid kaetakse ikka Eesti eelarvest," rääkis Josing.

Kaubandus-tööstuskoja tellitud uuring näitab, et spetsiaalselt alkoholi ostmiseks Lätti sõitnute osakaal kasvas aastaga enam kui 2,5 korda. Kui 2016. aastal käis sihiga Lätist alkoholi osta seal 7% vastanutest, siis eelmisel aastal 18 protsenti. Läbisõidul või Lätis reisil olles ostis alkoholi kaasa 21 protsenti vastanutest (2016. aastal 16%).

Hirmutavaks trendiks võiks pidada ka uuringu tulemusi, mis näitab alkoholireisidel käinute vanuselist koosseisu. Nimelt käisid kõige aktiivsemalt Lätis keskealised (30-49a), aga pea sama aktiivselt ka nooremad inimesed (18-29a). Spetsiaalselt alkoholi järel käinutest on noorte ja keskealiste protsent peaaegu võrdne ehk vastavalt 22 ja 23 protsenti.

KI

Konjunktuuriinstituut uuris ka koduse varu mõju alkoholitarbimisele 2017. aastal, millest selgub, et 33 protsenti tunnistas, et nad tarbivad alkoholi seepärast rohkem. 56% vastas, et tarbitakse sama palju ja 11 protsenti tarbib vähem. "Alkoholivarude omamine on Eesti inimestele uus trend. Varem oli see ikka pigem nii, et osteti kohe tarbimiseks. Nüüd on aga neljandikul Lätist ostmas käinutel kange alkoholi varu, aga ka suured õllevarud.

Oluliselt rohkem, võrreldes 2016. aastaga, ostetakse Lätist ka toidukaupu, kütust, ehituskaupu ja tubakatooteid. "Pole ühtegi valdkonda, kus piirikaubanduses kasvu ei oleks toimunud," nentis Josing.

KI