Ettekande teevad Reformierakonna fraktsiooni esimees, endine rahandusminister Jürgen Ligi, Eesti kaubandus-tööstuskoda juhatuse esimees Toomas Luman ning rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.

maksusüsteem – kaos või kaalutlus
Urve Tiidus (Reformierakond): miks on kuulda nii palju kriitikat selle kohta, et muudatustele ei eelne analüüsid?Jegorov: meil on oluliselt lihtsam tegeleda probleemide lahendamise siis, kui probleemid on selgelt sõnastatud. Mitte siis, kui lahendus on olemas ja me hakkame probleemi otsima. Oleks vaja rohkem aega ja ma olen väga nõus sellega, et vähemalt kuus kuud peaks olema aeg muudatustega harjumiseks. Head asja kiiresti ja odavalt ei saa. Selleks, et lahendused oleksid mõistlikud, oleks meil vaja aega.
Taavi Rõivas (Reformierakond): kust on tulnud ümbrikupalkade hüpe?Jegorov: kummaline, aga samas loogiline põhjus on seotud majanduskasvuga. Ümbrikupalka makstakse siis, kui on vaja töötajale midagi juurde maksta. Näiteks preemiat. Aga preemiaid makstakse siis, kui on majanduses head ajad. Kui on majanduskasvu periood, siis kasvavad ehitusmahud ja toitlustussektor. Need on kaks sektorit, kus ümbrikupalgad on ajalooliselt suure osakaaluga. Uus pensionikorraldus hakkab kehtima 2037. aastaks. Senini tasub oma palka ametlikult välja võtta.
Külliki Kübarsepp (Vabaerakond): kas maksukeskkond pigistab väikse ja keskmise suuruseg ettevõtjaid? Mis oleks lahendus tööjõupuuduse lahendamiseks?Jegorov: tuleb vaadata, millist palka makstakse. Ma võin kinnitada, et väikeste palkade maksukoormus on konkurentsivõimeline. Ka kõrgete palkade puhul tasub neid töökohti juurde tekitada. Muidugi tuleb arvestada, et maksud ei ole tegur nr. 1. Meie maksusüsteem, mis puudutab äriühingu tulumaksu, toetab just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kapitali. Mis puudutab tööjõu hulga kasvatamist, siis mulle tundub, et meil on reserve eveel vanemaealiste inimeste hulgas. Siin vaataks tööandjate poole, et nad otsiksid rohkem vanemaid inimesi ja pakuksid neile töövõimalusi.
Peeter Ernits: kas teie meeskond vastutab toonasele rahandusminsitrile antud vale nõu eest?Jegorov: ma hea meelega ei kommenteeriks seda, mida te ise rahandusministriga arutasite. Ma ei viibinud seal. Prognoosid said rahandusministeeriumi ametnike poolt ette valmistatud. Prognoosi veapiir on lai. Kui ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid, siis ei saa täpset prognoosi teha. Tuletan meelde, et piiripoed on kinni läinud ka Läti poolelt. Keegi ei ole valetanud. Prognoosid on lihtsalt nii laia usalduspiiriga.
Urmas Kruuse (Reformierakond): ränkasid aktsiisitõuse põhjendati tervise edendamisega. Tarbimine pole vähenenud. Mis nõu te tolleaegsele ministrile andsite?Jegorov: olen sageli kuulnud väidet, et alkoholipoliitika on läbikukkunud. Meil ei ole võimalik võrrelda olukorraga, mis oleks olnud, kui maksumäärasid poleks tõusnud. Alkoholi tarbimine on seotud palgatõusuga. Jah, oli küll öeldud, et tarbimine peab vähenema ja see pole vähenenud. Nõu, mida me oleme andnud on see, et tegemist on ohtliku otsusega, mida on keeruline täpselt välja arvutada. Me rääkisime piirikaubanduse riskideks. Usalduspiirid olid väga laiad ja komakoha täpsusega mõju ei olnud võimalik välja tulla. Mõne alkoholiliigi puhul on hinnatõus põhjustatud tootjate enda marginaalist. Seega me ei saa anda garantiid, et piirikaubandus kaob, kui aktsiisid tagasi viia.
Helmut Hallemaa (Keskerakond): enamikes EL-i riikides on astmeline tulumaks. Mis on siis hea või halb? Kuidas saaks makse paremini hallata?Jegorov: ma olen sügavalt veendunud, et madalaid palku madalamate maksudega ei paranda. Kui inimesed lahkuvad teistesse riikidesse, siis sellepärast, et sea lon palgad kõrgemad. Mida saab teha? Võtta vastu otsuseid, et majandus kasvaks, sest siis kasvavad ka palgad. "500 eurot kõigile" maksumus on 200 miljonit eurot. Kindlasti oleks võrdne maksuvaba tulu kõigile lihtsamini hallatav. Küsimus 200 miljoni euro osas on küsimus prioriteetides. Kui võrrelda meie maksusüsteemi teiste riikidega, kus on astmeline tulumaks, siis üldiselt peetakse kasulikuks süsteemi teatud progresseeruvust. Mis puudutab maksude paremat haldamist, siis maksuamet teeb head tööd. Tulevad uued ettepankud näiteks ümbrikupalga osas. Paraku on ümbrikupalk Eestis ikka nuhtluseks. MTA-l on tulemas mõned ettepanekud, mida selles osas ette võtta.
Jegorov: tähelepanu väärivad küsimused - aega otsuste tegemiseks on vaja alati. Kiirus ja probleemide sõnastamine on meil probleem. Mina ütleks, et meil kaost ei ole, aga kaalutlust ka ei paista. Oluline on ka see, et maksusoodustuste efektiivsus on küsimärgi all. Samuti see, et me usaldaksime MTA-d. Maksuamet on rääkinud sellest, et tuleb tegeleda tankistide leidmisega. Ma loodan, et vastav eelnõu saab vastu võetud. Valija on küll Eestis ,aga väga palju otsuseid tehakse Brüsselist. Seal juhitakse algatusi, mis puudutavad äriühignute tulumaksu riikide poolt, kes konkurentsivõimelisuses on nimekirja lõpus. Kas me räägime kaasa? 
Jegorov: efektiivsust tõstvad maksureformid peavad arvestama, et suuremat võrdsust on vaja. Toetuste puhul on näiteks kõige hullem see, et neist jäädakse sõltuma, kui ise saadakse juba hakkama. IMF-i uuringud näitavad, et maksutõusud omavad püsivat negatiivset mõju SKT-le.
Jegorov: kui suurt rolli peab riik mängima kodanike elus ja ettevõtete toimimises? Usk maksupoliitika kõikvõimsusesse on alusetu. Ettevõtjad arvavd, et maksud on kõigi küsimuste lahendus ja samuti poliitikud. Kahjuks nad mõlemad eksivad.
Jegorov: on tõepoolest tüütu otsida sobivaid probleeme, ku ilahendus on juba välja mõeldud. Kui lahenduse juures mänguruumi ei jäeta, siis otsused pole parimad. Kuna me teenindame valitsust, siis töötame otsuste kallal, mis on poliitilise tahtega tulnud. Toon näiteks olukorra, et Eestis on varamaksude osakaal väike. See ei ole ju probleem. Samuti kõrge maksukoormus ei ole probleem. Probleemiks on selle tagajärg.
Jegorov: ekspert või ametnik on suuteline panustada siis, kui ta saab aru, mis probleemi lahendatakse. Maksusüsteemi arendamisel üritame toimida loogika põhiselt. Samuti on oluline, kas maksusoodustused on tõhused. Mõnedega on meil probleeme. Meie jaoks on koguaeg eelistused selles järjekorras: kui on vaja lisaraha, siis tuleb vaadata kas olemasolevaid makse suudetakse hästi koguda, siis erisuste kaotamine ja viimasena võib rääkida uutest maksudest.
Jegorov: oleme pikalt ülemaksustanud madalamaid palku ja alamaksustanud kõrgemaid palku võrreldes Euroopa Liiduga. 
Jegorov: me oleme oma maksusüsteemiga igasuguste parameetrite järgi 14. kohal. Kui me vaatame OECD andmeid, siis Eesti maksusüsteem on konkurentsivõimelisuse poolest olnud mitu aastat esikohal. Kas me suudame selle ka sellel aastal saavutada, saame teada mõne päeva pärast. 
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov: ma tahan rääkida kõigepealt keskkonnast, kus me tegutseme. Siis sellest, mis on olnud ja mis võiks olla otsuste tegemise protsess ja lõpetuseks tooks välja mõned olulisemad valdkonnad. Ma kinnitan, et järgmise aasta märtsis lähen ma valimistele vaid valijana. 
Yoko Alender (Reformierakond): kuidas te hindate praeguse maksusüsteemi muudatuste mõju ümbrikupalgale?Luman: ma ei ürita anda maksusüsteemile hinnangut kaootilisuse aspektist. Kahjuks tuleb tunnistada, et ümbrikupalkade trend on tõusev. Üheks põhjuseks on töötavate pensionäride maksustamise muutus. Ettevõtjad ütlevad, et pensionärid paluvad neil tööasjad ümberkorraldada ja mitte seadusekuulekas suunas. 
Anne Sulling (Reformierakond): mis soovitusi annate valitsusele tulevasteks valimisteks?Luman: ma ei annaks praegusele valitsusele häältearvu arvestades soovitusi.
Raivo Põldaru (EKRE): kuidas te suhtute regionaalsetesse maksuerisustesse. Kas neid võiks olla?Luman: ma ei arva, et need on reaalselt hallatavad. Mõistlikumad oleksid regionaalsed investeeringute toetused. Need oleks reaalselt hallatavamad.
Toomas Luman: kui ettevõtjatelt kostvaid hoiatusi eiratakse, siis ei maksa loota aplausile. Muudatustega kaasnevad mõjud ei pruugi olla ühesed nagu näeme aktsiiside puhul. Selline kätumine maksab valusalt kätte ja ma usun, et seda ei soovi ükski valitsuse liige. 
Eesti kaubandus-tööstuskoda juhatuse esimees Toomas Luman: ettevõtjate jaoks on hea maksusüsteem see, mis on lihtne ja selge. Süsteem peab olema ka läbipaistev, et iga teine arukas inimene saaks aru, mis on reeglites kirjas ja kuidas neid täita. Maksumaksjaid tuleb kohelda võrdselt. Eesti väikeses majanduses pole võimalik suuremat maksutulu saada mitte läbi kõrgemate maksude vaid laiema maksubaasi.
Sven Sester: siin oli tegemist mehega (Jürgen Ligi), kes arvab, et ta pole kunagi eksinud minevikus, olevikus ega tulevikus. Küsimusi sai ainult paar inimest esitada. Kas saame aega pikendada?Ligi: kas kodukord võimaldaks rahustada inimesi, kellel läheb müts peas põlema? 
Marika Tuus-Laul (Keskerakond): Kaja Kallas on välja pakkunud süsteemi sotsiaalmaks kaotada. Mis te kavatasete teha? See ju tähendab tasulist tervishoidu ja mis siis pensionitest saab?Jürgen Ligi: meil ei ole sellist ettepanekut kaotada sotsiaalmaks. Me oleme tõstatud selle teema. Uurime, mida oleks võimalik teha, et maandada riski, kus tööealine elanikkond väheneb, aga pensioniealine elanikkond suureneb.
Helmut Hallemaa (Keskerakond): ühtegi lahendust sa ei pakkunud. Miks me peame käsitlema Lätit ainult alkouimas? Läti rakendab ka varsti astemlist maksusüsteemi.Ligi: Läti on nagu meie "teine mina". Sarnaste pahedega, aga võimedatud vormis. Vaadake nende valimistulemusi. Me oleme siiski Lätist paremad. Läti on liialt rakendanud odavat aktsiisipoliitikat, lootes kergemale rahale, oskamata seda kasutada. Miks Lätis on rahapesuprobleem suurem? Nad meelitavad juurde kergemat raha. Nüüd nad tegelevad probleemiga paremini kui meie.
Toomas Paur (Keskerakond): miks on selline pealkiri maksusüsteem - kaos või kaalutlus?Jürgen Ligi: aitäh, et andsite mulle võimaluse kinnitada, et see on mõeldud kaose lõpetamiseks. Me oleme olukorras, kus lollusi räägitakse ette sellel ajal, kui me ravime 2016. aastal tehtud lollusi. Nii ei saa, et me varastame poole vähem ehk tõstame alkoholiaktsiisi poole vähem. Kõik tunnistavad, et otsused olid valed, aga midagi ei tehta. See on kaos. 
Arto Aas (Reformierakond): 5-6 täiendavat maksu on ära jäänud. Nädal tagasi oli uudis, et e-raamatutele võiks teha maksuerandi, mida kõik kiitsid. Jürgen Ligi: meil ei ole mitu aastat olnud rahandusministrit, kes suudaks anda vastuseid. Küsimus pole karakteris vaid ka pädevuses. Mis probleemi me lahendame? Aus maksumäär koos sihitud toetusega väärtkirjandusele oleks aus poliitika.
Toomas Kivimägi: ümbrikupalga saajate arv on kasvanud, mis on selle põhjus?Jürgen Ligi: kultuur on kadunud. Varem oli ümbrikupalga püüdmine maksuameti eesmärk. Nüüd peab maksuamet võitlema valitsuse tekitatud probleemidega. Iga manipuleerija mõtleb, et miks ma pean praegu palka tõstma, kui ma saan maksuvabalt 500 eurot maksta ja ülejäänu mustalt.
Algab küsimuste ja vastuste voor.
Ligi: tulumaksu-vusseredamisest ma rohkem ei räägi. See tuleb korda teha ja akstiisid tuleks langetada mõistlikule tasemele, mitte pesuveega välja visata.
Ligi: elektriaktsiis ja kütusekatsiis. Nüüd on hakanud kõik rääkima aktsiiside päästmisest. peaminister lubab fossiilide aktsiisi alandamist, aga vaadake, mis toimub keskkonnaga. Küsimus on tasemes, mitte selles, et aktsiisid on kõige halvemad maksud.
Ligi: toetused on efektiivne poliitika, erandid on kahjulikud. Ajaloos oleme teinud õigeid otsuseid. Kõige efektiivsem eelarve konsolideerimise viis on igasugu auke ja erandeid lappida ja vältida maksude tõstmist. Välja arvatud käibemaks. Üldiselt ei tohiks nii makse muuta. Kuus kuud peaks jääma ettehoiatamise kohustuseks. Maksukobara esitamisel jäi riigikogul paar päeva aega ja tulemus on käes. Me pöörame neid asju tagasi. Keegi pole õlleaktsiisi või veiniaktsiisi tõstmist. Isegi Ossinovski ei kiida seda enam. Eelarvesse on tekkinud 100 miljoni eurone auk. Ka gaasiaktsiisiga on sama lugu ja nüüd räägitakse soodustuste andmisest. See on jabur.
Ligi: üks tees, mille suured rabistajad on ära unustanud on see, et sotsiaalpoliitikat saab teha kogutud maksudega. See, mida tehti maksusüsteemiga, oli loll ka majanduspoliitiliselt. Ta ei vähendanud vaid suurendas ebavõrdsust. Eelkõige mõjutas see pensionäre. Vaesed ei saanud sentigi võrreldas senise plaaniga. 
Ligi: poliitikutel on kirg erineda ja jätta enne valimisi inimestele mulje, et nad saavad võimalikult palju raha. Loosungitega vehitakse, aga probleemi, mida lahendada, ei ole. 
Ligi: astmeline tulumaks on tee vales suunas, kuna maksustab kõrgemalt seda tööd, mida me juurde tahame ja madalamalt seda tööd, mida me ei teha ei taha. Majandusele on kuritegelik tsiteerida Donald Trumpi, nagu oleks käibemaks kõige halvem maks majandusele üldse. Absurdsemat valimislubadust, et laseme käibemaksu alla ja võtame laene juurde, on kõige ohtlikum lubadus majandusele. 
Ligi: 2000. aastal, kui endine maksusüsteem hakkas toimima oli näha, et ettevõtete kasumid kahekordistusid. See oli fenomenaalne, kuidas võib õigeid asju tehes saavutada kasu.
Ligi: maksud on selleks, et koguda raha riigile vajalikeks asjadeks majandust ja kodanikke kõige vähem häirival moel. Ajades asja nii oleme saanud rahvusvaheliselt väga kõrgeid hinnanguid oma maksusüsteemile. 
Jürgen Ligi: poliitikud ei tea enne valisimisi, kuidas targalt ja stabiilselt käitudes valimistel hääli saada. Kõik tahavad erineda ja kõik tahavad midagi öelda, msi on vastuolus sellega, mida maksuteooria ja praktika on ära tõestatud.