Nähtavasti on õigus kõigil ja mitte kellelgi. Ükski probleem eraldi võetuna poleks õitsvas eas firmat hauda viinud, saatuslikuks sai asjaolude kokkulangemine. Netikommentaatoreist vandenõuteoreetikud kahtlustavad muidugi enesetappu.

Ehitusfirma finantseeris omanike kaubanduskeskust

2008. aasta augustis peeti sarikapidu Viljandi uues kaubamajas Dayoff. Spordi- ja rõivapoode koondavasse kaubanduskeskusse rentnike leidmisega oli probleeme, üks põhirentnikke loobus tulekust viimasel hetkel. Augusti seisuga oli suurim rentnik Spantal.

Eri andmeil 32-35 miljonit krooni maksnud keskus kuulus olid seda ehitanud Leviehituse omanikele Indrek Saarele, Kuldar Ilusale, Jüri Luntile ja Peeter Kilgile (50 protsenti) ning kinnisvaraärimees Taavi Kernerile (50 protsenti). Toona tunnistas Indrek Saar ajalehele Sakala, et kui mitte arvestada Viljandi järve äärde planeeritavat Vikerkaare vee- ja ärikeskust, jääb Dayoff mõneks ajaks Leviehituse viimaseks kinnisvaraarenduseks. Ta ei teadnud ka ise, kuivõrd õigus tal oli.

Juba järgmisel kuul taganes pank finantseerimisotsusest. Et maja oli ehitatud kevadest saati ning valmimiseni jäi vaid paar kuud, investeeris Leviehitus sellesse omaenese raha ning ehitas keskuse lõpuni.

Kes maksab Viljandi linna au ja väärikuse eest?

Ka Vikerkaarega ei kulgenud kõik ladusalt. Mullu augustis tuli Leviehituse juhatuse esimehel Indrek Saarel seista silmitsi Viljandi linnavolikoguga. Munitsipaalpoliitikud ei tahtnud kuidagi uskuda, et pank ei lepi pelgalt "linna au ja väärikusega", vaid nõuab korralikku garantiikirja valmis ujula väljaostmise kohta. Pank ja Leviehitus ei soovinud aga endale teps mitte isiklikku ujulat.

Veel aasta lõpul lootsid Viljandi linnaisad leida poole rahast eelarvest ning teise poole laenata. Riigi eraldiste kokkutõmbumise tõttu kulutati raha siiski muuks otstarbeks, samuti piiras rahandusministeerium omavalitsuste laenuvõimalusi. Ehkki Indrek Saar uskus novembris, et pangalaenuga suuri probleeme ei teki, muutus pank sellistes tingimustes Viljandi au ja väärikuse rahalise väärtuse suhtes umbusklikuks. Märtsis arutasid Leviehitus ja linn kokkulepet, et linna ujula valmib kolm kuud hiljem ning linn maksab sele eest viie aasta jooksul.

Mais, kui saneerimine juba täie hooga käis, vaidlustas Viljandi ja Leviehituse kokkuleppe aga konkursil teiseks jäänud OÜ Akriptor. Rida Viljandi ettevõtteid koondav osaühing leidis, et kui lepingutingimusi olulisel määral muudetakse, tuleks kuulutada välja uus konkurss. Nii ei õnnestunud Leviehitusel vabaneda ka ujula küttesüsteemi rajamisega seotud kaheksamiljonilisest lisakulust.

Saneerimislootused kõrbesid

Tänavu aprillis algatas Viljandi maakohus Leviehituse saneerimismenetluse. Siis kinnitas juhatuse liige Indrek Saar, et firmale ollakse võlgu kaks korda rohkem, kui nad ise võlgu on. Saare sõnul oli ettevõttel 4-5 suurt võlgnikku, keda ta küll nimetamast hoidus.

Nagu võib lugeda Leviehituse aastaaruandest, ei suutnud 2008. aastal neli suuremat tellijat täita lepingulisi kohustusi. Aasta keskel asuti sõlmima isiklikke käenduslepinguid ning pantima ettevõtete osalusi, ent sügiseks jäi firma likviidsusega hätta.

Üks võlglastest on pankrotistunud Uue Veski Vara, mis arendas kaheksakorruselist maja Pärnus, aadressil Aida 5. Leviehitusele jäädi võlgu üle 10 miljoni krooni.

Eelmisel aastal jäi Leviehitus 56,5 miljoni krooniga kahjumisse, ehkki 2007. aasta kasum oli veel 31 miljonit. Käive kahanes 2007. aasta 394 miljonilt kroonilt 321 miljoni kroonini. Kontsernil oli 115 töötajat, kellele maksti töötasudeks 21,5 miljonit krooni.

Käesoleva aasta eesmärgiks seadis ettevõte 175 miljoni kroonise käibe ning lootis saneerimise järel aasta lõpul nulli jääda. Juunis keeldus kohus aga saneerimiskava kinnitamast ning lõpuks tegi Leviehitus ikkagi kohtule pankrotiavalduse.

Elu pärast surma: võlanõudmist jätkab teine firma

Leviehituse saneerimiskava andmeil loovutati ca 58 miljoni krooni ulatuses laekumata võlgu Leviehituse tütarfirmale GMP Projekt Levi OÜ "võlgade senisest efektiivsemaks sissenõudmiseks". Kuluaarides on see äratanud kahtlusi firma omanike kavatsuste suhtes, kuna ilmselt ei peeta võlgu täiesti lootusetuteks.

Praeguseks kimbutab võlgade uus omanik juba usinasti võlgnikke. Juulis esitas kohtule pankrotiavalduse AS Otepää Golf, mille üks omanikke Kristi Laur ütles Äripäevale, et "firma oli sunnitud esitama pankrotiavalduse saneerimisplaani pahatahtliku ja korduva vaidlustamise tõttu GMP Projekt Levi OÜ poolt".

GMP Projekt Levi OÜ esitas ka Harju maakohtule arendanud OÜ Sõpruse Grupp pankrotiavalduse.  Firma arendas Tallinnas Sõpruse puiesteel viiekorruselist elamut, mille ehitas Leviehitus. Ettevõtte omanikud on Hillar Soosalu, Enn Einla ja Kalev Lepik, neist viimase suhtes on GMP Projekt Levi OÜ samuti pankrotiavalduse teinud.

Allikad: Sakala, ehitusuudised.net, EPL, Äripäev, Viljandi linnavolikogu protokollid