Tegelikult on hea, kui elukutse valik teeb muret. See näitab vaimset ja sotsiaalset küpsust, moraalset valmisolekut iseseisvaks eluks.

Juhtus nii, et vaatamata segastele ettekujutustele tulevasest elukutsest, hakkasin tõsisemalt tuleviku üle mõtlema alles kümnenda klassi lõpus. Enesemääratlemise raskused seisnesid just selles, et mulle on alati kõik meeldinud ja hästi välja tulnud: nii keeled, matemaatika, keemia kui ka kunst ja ajalugu. Elukutse peab olema huvitav – see on fakt. Aga mida teha siis, kui inimest huvitavad paljud asjad? Kuidas peaks kindlaks tegema, mis meeldib kõige rohkem, millega siduda tulevast elu? Probleem lahenes iseenesest.

Kaust müstiliste paberitega

Kord ulatas isa mulle üüratu mapitäie pabereid ja ütles: “Loe seda. Sulle hakkab meeldima.” Ja kõik. Asi tundus põnev, tegin mapi lahti ja hakkasin tähelepanelikult selle sisu uurima. Tegemist oli sissejuhatusega väärtpaberite maailma. Hiljem sain teada, et mapi sisu oli mõeldud inimesele, kes kavatseb algust teha nii väärtpaberitega kaubitsemise kui ka nendesse raha paigutamisega. Natuke börsimaaklerit ja natuke investorit.

Suure naudinguga alustasin selle imeelukutse alustalade uurimist. Alguses muidugi tundusid paljud mõisted rasked ja võõrad, kuid hea inglise keele oskus aitas neist kaunis kiiresti jagu saada. Juba paari nädala pärast vestlesin isaga hommikusöögilauas rahvusvahelise fondituru seisust, minu kergemat laadi ajakirjade vahele ilmus küllaltki tõsine ajaleht The Economist. Fondid ja nende turg muutus minu unistuseks: vaatasin filme börsimaakleritest, lugesin selliseid raamatuid nagu “Maagiline fonditurg” või “Kuidas teha fonditurul raha”, jälgisin püüdlikult väärtpaberite indekseid New Yorgi, Berliini või Jaapani turul. Loomulikult hoidsin pilku peal Tallinna väärtpaberbörsil. Ja mulle see meeldis.

Hiljem tutvusin saksa keele kursustel neiuga, kes töötas Ühispangas spetsialistina ning tegeles väärtpaberitega. Tema nimi oli Viktoria. Ta rääkis mulle mõndagi pankadest, börsist, inimestest, kes seal töötasid. Ta selgitas mulle optsioonistrateegiaid ja näitas, kuidas lugeda graafikuid. Rääkis, mida tähendab optsioonide puhul üks või teine mõiste, mis asi on put ja call. Me saime sõpradeks ning trader’i elukutse vallutas mu meeled veelgi enam.

Praegu, hakates lõpetama 12. klassi, võin veendunult öelda, et viin dokumendid just nimelt majandusteaduskonda ja spetsialiseerun väärtpaberite maailmale. “Inimene saavutab edu seal, kus ta tunneb jõudu jätkuvat,” ütleb jaapani vanasõna. Mina usun oma jõusse, oma võimetesse ja unistusse. Minust saab börsi-maakler, professionaalne trader, oma ala meister. Sest ükskõik milline oma ala meister, olgu ta siis puusepp või maakler, on ka omamoodi kunstnik, looja. Teadmiste kõrval opereerib ta oma intuitsiooniga. Ja see juba on kunst. Olla looja – vaat selle poole peaks püüdlema iga inimene.

Vene keelest tõlkinud Agne Narusk

Kõrge lennuga Alla

•• See võistlustöö jäi millegipärast kohe silma. Isegi siis, kui kõik ligi 70 loetud, sügelesid näpud Alla nime kandvat paberit otsima. Lugesin veel ja sain aru, miks: nii kindlat nägemust polnud üheski teises töös. Ikka kaaluti ja vaeti, kõheldi. Kui ka nägemus oli, siis polnud kedagi, kes aastaid, veel õpilasena, oleks nii kõvasti selle nimel vaeva näinud. Nagu Alla: loeb erialakirjandust ja majanduslehti, õpib kooli kõrvalt kõvasti inglise ja saksa keelt jne.

•• Alla intervjueerimiseks oli raske aega leida: ta on ikka tõesti ja tõeliselt hõivatud noor inimene. Silme ees kas Tartu või Berliini ülikool, proovib mõlemasse. Eks näis, kas Eesti riik kaotab tulevase innustunud börsimaakleri või mitte, sest Alla ütles: “Seda ma ei karda, et viie aasta pärast on selles ametis äkki juba kohad täis ja raske tööd leida. Euroopa on suur ja keeled on mul suus.” Muide, ehkki võistlustöö oli esitatud vene keeles, räägib Alla kenasti ka eesti keelt.

•• Igatahes tabasin Alla telefonitsi keset matemaatikatundi. “Ei, õpetaja ei pahanda, ta on mõistev,” ütles tütarlaps. Ja lisas, et just õpetaja utsitas teda võistlusest osa võtma. Vabal ajal muide (aga seda Allal suurt pole) tantsib pealinna abiturient kõhutantsu või uitab sõpradega vanalinnas. Üks kindel nägemus Allalt veel: “Kuni 30. eluaastani tuleb kõvasti tööd teha. Alles siis võib mõelda pere loomisele.” Üllatavalt euroopalik. A.N.

Vinge tasemega võistlus

Agne Narusk, toimetaja

Kolme nädala jooksul ummistus mu meiliboks totaalselt – kes oleks võinud ennustada nii suurt osavõttu jutuvõistlusest, mille Tööleht koos CV-Online’iga noortele korraldas. Meeldetuletuseks: kirjutada võis teemal “Kelleks tahan saada” või “Kuidas ma tööd otsisin”.

Mis silma hakkas? Esmalt see, et noored kirjutajad mõtlevad eelkõige loomingulistele elukutsetele. Ei mingit juurat, pangandust vms, ikka kunstnikuks, fotograafiks, disaineriks, kirjanikuks. Vahva. Hirmsasti põlatakse kellast kellani tööl istumist. Samas toob teine pool ehk siis need, kes kirjutasid oma tööotsingutest, kõrgelennulised potsti! maa peale tagasi: vastu tuleb võtta kõik, mis pakutakse. Tööd on väga raske leida. Tööandjad suhtuvad tööotsijasse halvasti. Ning veelgi nukramad noodid. Pikemalt sel teemal edaspidi.

Nüüd otsustest. Peab ütlema, et kuueliikmelise žürii otsus ei tulnud kergelt. Kui oleks võimalik, oleksime andnud esikoha kõigile – kõik tööd olid lihtsalt suurepärased. Ometi tuli otsus teha.

Täna saate lehest lugeda esikohatööd. Kõik teised võidu- ja ära-märgitud tööd avaldame edas-pidi.

Võitjad ja osalejad

Laekus 74 võistlustööd, võistles 62

•• Töid hindasid: Tallinna töö-hõiveameti direktori kt Kai Kotka, EPL Töö toimetaja Agne Narusk, EPL Töö projektijuht Terje Kõrm, Linnalehe toimetaja Uwe Gnadenteich, CV-Online’i värbamisspetsialist Kristel Kraag ja CV-Online’i turundusjuht Tiina Saar.

Võitjad:

•• I koht: Alla Kvašnina, Tallinna Mustamäe reaalgümnaasiumi 12. kl

•• II koht: Moonika Oll, Kose gümnaasiumi 11. kl

•• III koht: Urmas Lüüs, Haapsalu gümnaasiumi 10. kl

•• Kõik kolm kirjutasid teemal “Kelleks tahan saada”.

Auhinnad:

•• 1. koha töö saab CV-Online’ilt 5000 krooni väärtuses vabalt valitud koolitust. Palume võitjal ühendust võtta karin@cv.ee.

•• Kõik kolm saavad Eesti Päevalehelt auhinnaks lehe kolme kuu tasuta tellimuse, raamatu “Kogemuste atlas”, CD Kalmu “Generalissimus” ja Päevalehe võtmepaela.

•• Parim “Kuidas ma tööd otsisin” – õpetaja Nele Simson ja psühholoog Terje Raagmets

•• Parim ”Kelleks tahan saada” – Triin Sauer, Suuremõisa põhikooli 9. kl

•• Auhinnaks raamat “Kogemuste atlas”, CD Kalmu “Generalissimus”, EPL võtmepael.

Žürii märkis ära:

•• Eve-Liis Mendel (Tallinna üldgümnaasiumi 8. kl), Liana Kolodinskaja (Tartu ülikooli tudeng), Helin Küpar (sekretär-juhiabi), Katrin Rood (kõrgharidusega tööotsija), Kristiina Feirik (edukalt töökoha leidnu), Carl Aid (Jakob Westholmi gümnaasiumi 10. kl) , Tatjana Spiridon (pangateller), Marko Pikkat.

•• Kõik saavad auhinnaks CD ”Vibratsioon” vol3 ja EPL võtmepaela.

•• Auhindade kättesaamiseks palume pöörduda toimetusse: Tallinn, Narva mnt 13, IV korrus, kella 9–17. Info tel 680 4400

Osa võtsid veel:

•• Nele Musten, Tamara Statsenko, Karin Põld, Maidur Kaskelainen, Kaarel Barinov, Natalia Voronkova, Maris Pähn, Janne Luigla, Liisa Vares, Iivika Saharov, Tauri Tölpt, Kaia Küllik, Anna-Liisa Peikolainen, Irma Toobal, Diana Kassatik, Kersti Kuldma, Teele Strauss, Allan Agrov, Silvia Zvirgzdinš, Sille Liiv, Teele Taar, Silja Paulus, Elerin Küppar, Talvi Tõnismann, Iivica Nana, Anne Dubrovina, Tarmo Tikker, Kevin Aun, Katrina Laanepere, Airi Liiva, Liis Leht, Liisa Ummelas, Gaili Tiitma, Kristi Pent, Sandra Heinma, Merje Tamm, Tuuli Vahemaa, Laure Oras, Eliis Liivas, Minna Jõgeda, Helina Uussalu, Kristel Hansen, Kaarel Barinov, Marika Shubina, Mai Tõnisoo, Kairi-Liis Pehme, Viktoria Molodjukova ja Evelyn Pesur.