Paldiskis elav Sass (tegelik nimi toimetusele teada) sai möödunud aasta lõpus Kodu-Anttilalt kirja, milles nõuti tellitud pakkide eest pea 7000 krooni (447 euro) suuruse arve tasumist. Sass aga polnud sealt ise midagi tellinud ega näinud isegi pakiteatisi, mis pidanuks tema nimele tulnud saadetistest teatama.

Järelmaksuarve tasumist nõudva kirja peale pöördus mees Kodu-Anttila poole, kuid firma kehitas vaid õlgu: võlglaste nimekirjast ei kustutata Sassi enne, kui politseiuurimine on must valgel selgeks teinud, et ta pole pakke tellinud.

„Klient peab kirjutama avalduse ja meie teeme Eesti Posti järelepärimise, lihtsalt niisama ei saa me ju arvet sulgeda ja nõudmisest loobuda,” nentis Kodu-Anttila AS-i arvete osakonna juht Anne Luik. Seega peab Sass praegu leppima tõsiasjaga, et kuni politsei asja uurib, on ta ametiasutuste silmis võlglane. Tema postkasti ummistavad inkassofirmast saadetud kirjad, sest praeguseks on Kodu-Anttila andnud mitme paki võlanõuded juba neile edasi. See aga on tekitanud Sassile pangas palju peavalu – kodupank keeldus mehele laenu väljastamast, sest inkassofirma on ta tembeldanud maksehäirete registris krooniliseks võlglaseks.

Anne Luik märkis, et võrreldes varasemate aastatega on postipakipettuste arv vähenenud. „Esimestel aastatel, kui me ostukrediiti pakkusime, said pea kõik krediidiga ostjad oma vitsad kätte, aga mida aeg edasi, seda vähemaks neid jääb. Praegu on politsei menetluses kolm juhtumit – kaks Paldiskis ja üks Pärnus,” ütles ta.

Kodu-Anttila kogemus ütleb, et summad, mille nimel pettus ette võetakse, on nii suured kui võimalik. Firma poliitika lubab korraga krediiti võtta kuni 447 eurot (7000 krooni) ja enamasti valivad petturid kallimaid tehnikakaupu. Seejuures peab poes krediidi saamiseks olema kas postimüügifirma püsiklient või taotlema krediiti klienditeenindusest.

Eesti Posti pressiesindaja Inge Suder kinnitas, et postitöötaja peab pakki üle andes alati kontrollima kliendi isikut tõendavat dokumenti ja selle kehtivust. Kuidas Paldiskis osutus mitme paki puhul võimalikuks selle väljastamine valele inimesele, näitab juurdlus. „Eesti Post on kõnealuse juhtumi selgitamiseks algatanud menetluse,” ütles Suder.

Mida teha, kui langed pettuse ohvriks?

•• Kodu-Anttila klienditeeninduse osakonna juhataja Reta Lepa sõnul tuleb pöörduda nii postimüügifirma kui ka politsei poole. „Klient peab meile kirjutama avalduse ja meie teeme Eesti Posti järelepärimise. Seal selgitatakse välja, mis dokumentidega on pakk väljastatud. Politsei uurib asja ja kui asi laheneb kliendi kasuks, siis loobume maksenõudest,” selgitas ta asja käiku.

•• Uurimine võtab mõistagi aega, aga Kodu-Anttila arvete osakonna juhataja Anne Luige kinnitusel pole süütul vaja karta, et ta peab tasuma võõra kelmi arve. „Nii palju kui politsei on juhtumeid uurinud, on leitud ka lahendid. Mina ei ole tegelenud ühegi asjaga, mis pole lahendust leidnud,” sõnas Luik.

•• Igal juhul tasub silm oma isiklikel asjadel peal hoida, sest kelmil on skeemi elluviimiseks vaja ohvri dokumente. „Varasematel aastatel oli arvatavasti lihtsam dokumente võltsida,” sõnas Luik.

•• „On olnud juhtumeid, et inimesel on dokumendid varastatud, aga ta pole ID-kaarti ja passi kehtetuks tunnistanud ja need võetakse kasutusse,” lisas Lepp viimaseid aastaid meenutades.