Helsingi, Tallinn, Talsingi, Hellinn. Kus iganes mainitakse kaksiklinna ja ühist majandusruumi, seal vilksatab ka võrgustumisvõluri, EASi Soome-esindaja Valdar Liive nimi, kirjutab Kauppalehti artiklis pealkirjaga "Talsingi osav taganttõukaja".

Kauppalehti valis Valdar Liive nädala tegijaks
Foto: lhconcept

Kui Slush, Euroopa üks tähtsamaid kasvuettevõtetele pühendatud üritusi, Helsingi Kaapelitehases 13. novembril käivitub, on kohal 40 Eesti start-up- ettevõtet, Skype rajajana tuntud Niklas Zennström ja Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

Kuuldes neid nimesid, haakub Eesti majandusesinduse juht Valdar Liive kohe teemaga. „Otsustasime koos Eesti suursaatkonnaga korraldada Helsingi Kaapelitehases Soome-Eesti võrgustumisürituse. See annab suurepärase võimaluse toetada startuppe, kes osalevad üritusel testimaks oma tooteid ja saamaks rahvusvahelisi ärikontakte võimalike kapitalipaigutajatega," räägib Liive.

Paremat kohta sellise ürituse korraldamiseks on raske leida, sest pidevalt laienevale Slushile oodatakse tänavu üle tuhande ettevõtte ja 5000 külastaja. Möödunud aastaga võrreldes loodetakse riskikapitali kahekordistumist kuni 60 miljardi euroni. Summa all mõeldakse üritusel osalevate investorite kokkuarvatud fondide mahtu.

Kiirus, millega Valdar Liive Slushi-teemale reageerib, on hea näide sellest, kuidas ta üldse tegutseb. Haarab härjal sarvist seal, kus näeb selleks võimalust ja kus midagi toimub. Teeb piireületavat koostööd, loob eesmärki toetava võrgustiku ja koondab ühiste huvidega partnereid. Ta ei jää ootama ametlike raamide paikapanemist.

Selline siin ja kohe -stiil garanteerib üldiselt ka eesmärgile jõudmise. Nii loodi Eesti Maja, mis on kolm aastat tegutsenud Helsingi Suvilahtis.

Viisteist inimest kuuest eri organisatsioonisatsioonist teevad seal väsimatult tööd, et tutvustada soomlastele Eesti majandust, turismiobjekte ja kultuuri.

Ühiselt väljatöötatud kontseptsiooni alusel loodud ja remonditud keskus esitleb külastajatele eesti kirjandust ja kunsti, aga ka eesti puutööoskust ja disaini. Samuti organiseeritakse mitmesuguseid üritusi. Neist olgu mainitud 23. - 24. novembril Kaapelitehases Tuglase seltsi poolt korraldatav Mardilaat, mille programmis on ka äri- ja turismiseminar.

Valdar Liive tegevus mõjutab ühel või teisel viisil ka iga-aastast Tampere allhankemessi. Messile eelneb traditsiooniline ja kõrgetasemeline majandusseminar, kus tänavu sügisel osales juba 140 eesti ja soome firmajuhti.

Soome ja Eesti majandussuhete edendajana tuntud Liive lemmikteema on tulevikus terendav võimalus nimega Talsingi. Tema arvates peaks koos tõhustama Helsingi-Tallinna majanduspiirkonna atraktiivsust. Muu hulgas soovitab Liive ühiseid ekspordiedendamisreise Venemaale ning ühiseid garantiisid ja ühisrahastamist rahvusvahelistunud firmade suurtele tarnetele.

Kaksiklinna mõte kui selline ei ole uus. Tallinna linnapea Edgar Savisaar rääkis juba kümmekond aastat tagasi, et Helsingil ja Tallinnal võiks aastal 2014 olla ühine volikogu. Ta oli siis üsna kindel selles, kaksiklinna idee teostub juba lähikümnenditel.

Liive ei ole jäänud selles asjas ootama ametlike organisatsioonide tegevuse või tegevusetuse tulemusi. Ta on lihtsalt hakanud tegutsema nii nagu me juba elaksimegi kaksiklinnas - korraldanud ühiskohtumisi ning viinud omavahel kokku eri elualade mõjuisikuid ja oskusteabe valdajaid.

Samasugust mõtteviisi ja suhtumist - kääri käised ülesse ja asu tööle kallale - on Liive kohanud näiteks JCI-s (Ettevõtlike Noorte Koda) ja AmChamis.

Käesoleva aasta algul panid Soome AmCham ja AmCham Estonia käima strateegilise koostöö. Tulemuseks see, et septembris külastasid Tallinnat ja Helsingit rahvusvaheliste kaubanduskodade esindajad 25 Euroopa maalt, kaasa arvatud Türgi, Inglismaa ja Hispaania.

Kaksiklinna tõmbenumbriteks oleksid AmChami meelest sellised valdkonnad nagu mobiilimängud ja -rakendused, kasvuettevõtetele suunatud Slush, disain, mainekas koolisüsteem ja Venemaa lähedus.

Valdar Liive peab oma tähtsaimaks ülesandeks selliste ettevõtete leidmist, äratundmist , mis võiksid ühisest majanduspiirkonnast kasu lõigata. Vastavaid näiteid tõstab ta esile ka EASi mitmesugustes trükistes.

„Tähtis on, millistena kliendid meid näevad. Kui ma olin äridelegatsiooniga Silicon Valleys, siis huvi pakkus just ühine majanduspiirkond, mitte iga maa eraldi."

Liive arvab, et see, mis pädeb turismis pädeb ka igas muus äritegevuses.

„Kui turistid tulevad Aasiast Helsingisse, tahavad nad käia ka Tallinnas ja vastupidi. Samamoodi nagu turismiturunduses peaksime ka muus äritegevuses kogu regiooni ühtse tervikuna välja pakkuma ja piirid ära unustama."

Konkreetset koostööd on järjest rohkem, näiteks sadamates. „Varem tajusid Tallinna ja Helsingi sadamad üksteist konkurentidena, nüüd aga istuvad nende esindajad mitu korda aastas ühise nõupidamislaua taha."

Eriti suur kasu võiks Hellinna-Talsingi ühiskuvandist olla idufirmadele. „ Nende turuletulekut võiks ulatuslik ja ühtne majanduspiirkond kõikide oma võimaluste ja tugevate külgedega kindlasti kergendada. Näiteks võiksid kummagi maa ettevõtted teatud valdkonnas kasutada trumpässsana seda, et ELi Kemikaaliamet tegutseb Helsingis," tõdeb Liive.

Soome väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele võiks Eesti pakkuda etableerumisvõimalust, mis aitaks tõsta nende tõsiseltvõetavust väljaspool kodumaad. „Lähiregioonis oleks turvaline teha esimesed sammud rahvusvahelistumise suunas." Liive tuletab meelde, et soomlaste mure selle pärast, et töökohad „voolavad" kodumaalt välja, on Eesti puhul väiksem.

„Lähiregioonipartnerlus tähendab kindlasti seda, et töökohti jääb Soome rohkem kui siis, kui partner oleks näiteks Hiinast. " Soome startuppidele on Eesti eriti atraktiivne. Maal, kus väikeste ja keskmiste ettevõtete osa ekspordist moodustab kaks kolmandikku, osatakse väärtustada ettevõtte kasvule suunatud pingutusi.

Maksusoodustused toetavad ettevõtlust, kulude tase on madalam kui Euroopa Liidu keskmine, kommunikatsioonitaristu on korras, on loodud tingimused e-ärile ja e-asjaajamisele.

Eesti saja kõige väärtuslikuma ettevõtte hulka kuulus möödunud aastal viis tehnoloogiavaldkonna startuppi. Liive tuletab meelde, et võitlus välisinvesteeringute eest muutub üha armutumaks. „Rahvusvahelised investorid hindavad ja vaevad tervikut, ja sellisel juhul tuleb kõik mängu panna."

„Soome ja Eesti politsei koostöö toimib hästi. Miks? Sellepärast, et nad jahivad samu pahalasi. Majanduselu edendavad ametnikud ja institutsioonid peaksid ka tegema rohkem koostööd häid investoreid jahtides."

Liive imestab, miks liikmesriikide rahvuslike jõudude koostöö paistab õige hästi sujuvat Euroopa liidu tasandil Brüsselis, mitte aga niivõrd omavahel. Isegi mitte kaubavahetuses Venemaaga, kus Eesti ja Soome partnerluses valitseb perfect match ehk täiuslik sobivus.

„Eestlastel on süvitsi minevat operatiivset teavet alates olude tundmisest ja lõpetades keeleoskusega. Soomlastelt lisanduvad projektijuhtimisoskused, usutavus ja jätkuvalt kõrge maine kvaliteedi osas." Elektriautode võimalustest rääkides süttib Liive silmis tuluke.

„Eestis on olemas kogu riiki kattev laadimisjaamade võrk. Elektriautodest võiks kujuneda kogu majanduspiirkonna suur ühine pilootprojekt, see oleks trump, mida oleks võimalik kasutada turunduses."

Ministrite koostööga on hästi edasi mindud, ja see teeb Liivele rõõmu. "Peaministrid kohtuvad kaks korda aastas. Jyrki Katainen käis Eestis juunikuus ja Andrus Ansip aasta tagasi Soomes." Tulemuslikud olid need visiidid muu hulgas elektroonilise asjaajamise vallas, kus Eesti aitab Soomet. Ja möödunud aastal osales Alexander Stubbi ekspordiedendamisreisil Indoneesiasse 30-inimeseline Soome-Eesti äridelegatsioon koos Eesti välisministri Urmas Paetiga.

Valdar Liive ei pea EASi esindust ametiasutuseks. „Oleme riigi alluvuses olev sihtasutus. Meie roll on mitteametlik, ja ülesandeks eelkõige julgustada ja osutada näidete varal eri võimalustele. Üksi ei korralda me ühtegi üritust või sündmust, vaid otsime sobivad koostööpartnerid või siis täiendame teiste korraldatud ettevõtmisi omapoolse panusega."

Aastad Soomes on näidanud, et kõik võtab aega. „Lähedus ei tekita automaatselt koostööd. See võib olla isegi takistuseks, kui lähtutakse sellest, et oleme nii sarnased. Ei ole täiesti sarnased." „Frustreeriv on see, et alati ei osata näha, kellele võiks olla kasu kõigest sellest väärtuslikust, mida tehakse. Koostöö arendamine vajab edaspidi täpsemat fokuseerimist," arutleb Liive. Terviseturism on näiteks selline, mis otse hüüab tähelepanu järele.

„Mõlemad - nii Eesti kui ka Soome - pakuvad venelastele valdkonna teenuseid eraldi, venelased aga lähevad ikkagi põhiliselt Saksamaale või Iisraeli." Healthcare peaks nüüd võimalust kasutama ja meelitama terviseturiste koos siia kaksiklinna ja ühisesse majanduspiirkonda. Abi võib paluda alati, Talsingi -või Hellinna - tõhus taustajõud ja taganttõukaja aitab alati.