"Kuigi riigikogu praeguses koosseisus on fraktsioone rohkem kui eelmises, siis muudatusettepanekuid rohkem küll pole kui varasemate aastate eelarvete menetlemisel," ütles Sõerd Ärilehele antud kommentaaris.

Eriti silmatorkavalt vähe, vaid neli, muudatusettepanekut tuli Sõerdi sõnul Keskerakonna fraktsioonilt. Varasematel aastatel on nad olnud oluliselt aktiivsemad.

Vabaerakond tegi 19 muudatusettepanekut ja 13 nende fraktsiooni üksiksaadikute kaudu. EKRE tegi ühe ettepaneku.Seega kokku teeb see 37 muudatusettepanekut.

Kokkuvõtlikult rõhutab Sõerd eelarvele esitatud muudatuste juures kahte aspekti:

1. Mitme eelarve kulusid suurendava muudatusettepaneku (nii Vabaerakond kui ka Keskerakond) rahaliseks katteallikaks on soovitud raha võtta valitsuse reservist. Põhjenduseks on märgitud, et reserv on viimastel aastatel kasvanud kiiresti. Aga arusaam, et valitsuse reservis on vaba raha, mida sealt ära võtta, on väär.

Reservi kogumaht on 49,2 miljonit eurot, aga sellest umbes pool on sihtotstarbelised vahendid, nii et vaid pool reservist on mõeldud erakorralisteks vajadusteks valitsusele ja igal aastal selliseid erakorralisi olukordi tekib.

Valitsuse reservis on sihtotstarbeliste vahenditena näiteks 1,5 miljonit eurot maaelu arendamise toetuste süsteemi arendamiseks, kinnisvarainvesteeringuteks 2,2 miljonit (kommunismiohvrite memoriaal, Moskva saatkond, Riigikohtu hoone), pagulastega seotud kulud 3,9 mln eurot. Seal on ka mõnede ministeeriumide kulud, mida pole veel vastavatele ministeeriumidele eraldatud, kuna lõplikud summad selguvad näiteks riigihangete tulemusel.

Seal on näiteks ka talvise navigatsiooni 1 miljonit ja looduskaitseliste piirangutega maade ostuks 0,9 miljonit. Seega valitsuse reservist kulusid suurendavate muudatusettepanekute jaoks raha võtta võimalik ei ole.

2.Rahaliselt ühe suurejoonelisema muudatusettepaneku tegi Keskerakond, soovides hoolida põllumeestest ja suunates 21,5 miljonit eurot täiendavateks põllumajanduse otsetoetusteks. Raha soovitakse võtta Vedelkütuse Agentuuri kohustusliku kütuse varu osalisest müügist. On tõsi, et riigikontroll on välja arvutanud, et kohustuslik varu on 34 miljoni euro võrra nõutust suurem.

Siin on aga üks oluline aspekt – selle varu moodustamine on riigieelarve seisukohalt finantseerimistehing. Lihtsustatult tähendab see seda, et kui varu moodustati ja osteti sinna kütus, siis riigieelarve tasakaal ei muutunud, sest raha vastu tuli samas vääringus kütus.

Kui nüüd osa sellest ära müüa, siis on vastupidine tehing, ehk riigieelarve tasakaal ei muutu. Kehtiv kord muudatusettepanekute tegemiseks näeb aga ette seda, et kui ettepanekuga suurendatakse kulusid, mille tõttu suureneb eelarve defitsiit, siis on vaja seda eelarve tasakaalu parandava ja tulusid suurendava kateallikaga tasakaalustada. Seega sellist muudatusettepanekut minu hinnangul ei saa isegi hääletamisele panna, sest see on tehtud riigieelarve seadusega kehtestatud regulatsiooni rikkudes.

Siin on veel ka see aspekt, et vedelkütuse varu soetati ajal kui kütuse hinnad olid kõrged, nüüd on maailmaturu hinnad madalad ja müügist saaks riik kahju. Ma imestan, et Keskerakond sellise katteallikaga üldse välja tuli, sest rahanduskomisjonis me seda küsimust käsitlesime, kuna ma ise küsisin selle kohta.

Keskerakonna nelja muudatusettepaneku kogumahuks on 43 miljonit eurot, katteallikaks on seega märgitud valitsuse reserv 21,5 miljonit eurot, mida sealt kindlasti eelpool toodud põhjustel võtta pole ning ülejäänud summat 21,5 miljonit eurot vedelkütuse müügist samuti kasutada võimalik pole.

"Seega polegi võimalik suurima opositsioonierakonna ettepanekute üle sisuliselt eriti midagi arutada," leiab Sõerd.