Ärileht uuris peaminister Taavi Rõivaselt, et kui valitsus toetab ühte piirkonda ja selle ettevõtjaid, siis miks mitte toetada ja pakkuda leevendust teiste probleemsete priikondade toetuseks, nagu seda on näiteks Kagu-Eesti, kus töötuse tase on sarnane Ida-Virumaaga.

Esiteks toetas valitsus nelapäeval vajalike muudatuste ettevalmistamist, et Eesti saaks taotleda toetust Globaliseerumisega Kohanemise Fondist (EGF) vahendite saamiseks.

"See puudutab suurkoondamise puhul täiendavaid vahendeid ja eeldab, et et mingis regioonis on vähemalt 500 inimest koondatud. Alles siis on meil võimalik Euroopast raha küsida," selgitas Rõivas. "Aeg näitab, kuidas see raha küsimine meil Euroopa fondidest läheb. Praegu tundub, et kõik märgid on positiivseid."

Seda vahendit oleks Rõivase sõnul küll ka võimalik kasutada mujal Eestis, kuid lihtsalt mujal ei ole olnud niivõrd suuri koondamisi. "Seega praktikas on vajadus olnud Ida-Virumaal ja sealt ka see põhjus," selgitas peaminister.

Palgatoetuse pakkumine

Teiseks kiitis valitsus heaks uut lisandväärtust loovate töökohtade toetuse loomist Ida-Virumaal, et anda starditõuge ettevõtetele piirkonnas tegevuse alustamiseks või laiendamiseks. See tähendab, et seda hakkaks saama ettevõte, kes võtab tööle vähemalt 20 tööta Ida-Viru inimest.

"Tuleb selline reegel, et kui sa lood vähemalt 20 kuue kuu jooksul tööta olnud inimesele töökoha, siis saad aasta jooksul pool nende inimese palgast töötukassa käest," märkis Rõivas.

See on mõeldud pilootprojektina Ida-Virumaale, et sinna just investeeringuid meelitada. "Ma olen väga seda meelt, et kui see näitab Ida-Virumaal positiivseid märke ja tõesti ka õnnestub, siis miks mitte seda ka Kagu-Eestis kasutada."

Meetme loogika on Rõivase sõnul see, et ta ta võiks toimida piirkondades, kus tööpuudus on keskmisest oluliselt suurem. "Me teame, et Eestis tervikuna on tööpuudus praegu buumiaegsel tasemel. Pigem enamikes maakondades räägitakse tööjõupuudusest," lisas Rõivas.

"Tõesti on kaks piirkonda olukord on märksa tõsisem ja need on Kagu- ja Kirde-Eesti. Seal võivad olla vabalt erimeetmeed," nentis peaminister.

Põlevkivi puudutab vaid Ida-Viru

Mis puudutab kolmandat otsust ehk põlevkivi ja resurssitasusid, siis see on Rõivase sõnul puhtalt Ida-Viru spetsiifiline. "Seal on aus loogika taga, et kui ikka nafta hind sedavõrd oluliselt kukub, siis see seab ohtu terve majandusharu jätkusuutlikkuse Eestis."

Selleks, et ettevõtted saaksid oma tegevust jätkata, et nad saaksid selle madala naftahinna aja üle elada, siis on Rõivase hinnangul põhimõtteliselt väga loogiline, et riik vastutuleku teeb. "See ei ole kindlasti mitte lihtne. Riigil jääb päris oluliselt kümneid miljoneid tulu saamat," lisas ta.

"See on riigi jaoks väga kallis, me räägime siin ligi 40 miljonist. Aga kui me seda ei tee, siis me riskime sellega, et ettevõtete jätkamine satub ohtu," rõhutas peaminister.

"Kui me teistpidi vaatame, siis põlevkivi sektor praegu maksab erinevaid makse ja tasusid riigile umbes 160 miljonit. Kui me teeme ühes osas leevenduses, siis me teistpidi kinnitame, et tööjõumaksud saavad jätkuda, inimesed saavad tööd. Aitame raske aja üle elada," leidis ta.