Kolme põhivaldkonna eelarve on võrreldes eelmise aastaga aga suurenenud.

Kuigi tänavu aasta oli EASi eelarve pisut üle 134 miljoni euro, siis sellest väga suure osa ehk 63 miljonit moodustas regionaaltoetuste valdkond, millega järgmisest aastast EAS enam ei tegele. Samas kasvab näiteks ettevõtluse ja ekspordi valdkonna eelarve 44 miljonilt pea 53 miljonile ehk 20%. Protsentuaalselt pea sama suur tõus (18%) ootab ees välisinvesteeringute valdkonda, kus eelarve kasvab pea 1,5 miljoni euro võrra ehk 9,7 miljonile eurole. Turismivaldkond saab juurde pool miljonit eurot ja eelarve kasvab pea 11 miljonile.

Foto: EAS

EASi juhatuse esimehe Alo Ivaski sõnul on meie majanduse seisukohalt suur väljakutse see, et me ekspordime liiga lihtsaid kaupu liiga vähestele turgudele. „Selleks keskendume veel jõulisemalt Eesti ettevõtete toetamisele toodete ja teenuste arendamisel, innovatsiooni loomisel ning välisturgudele murdmisel. Hea näide on tänavune aasta ettevõte Cleveron, mis panustab väga jõuliselt nii maailmas unikaalsete toodete välja arendamisse kui ka välisturgudele laienemisse," ütles Ivask.

„Välisinvesteeringute keskuse fookuses on investeeringud, mille tegevuses on kõrge info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tase ja mis on peamiselt suunatud ekspordile," lausus Ivask ning tõi ühe näitena viimasest aastast Stora Enso finantsteenuste keskuse Tallinnasse meelitamise. „Selle tulemusel toob kontsern töö üle erinevatest Euroopas ja Indias asuvatest teenuskeskustest ning Eestisse tuleb juurde ca 60 kõrget lisandväärtust loovat töökohta, mis tegelevad muuhulgas automatiseerimise ja finantsrobootika arendamisega."

Turismi valdkonnas on EASi peamine prioriteet keskenduda turistide üldarvu kasvatamise asemel nendele valdkondadele, mis toovad Eesti majandusse kõige enam tulu. "Kuna konverentsituristid kulutavad teistest segmentidest rohkem, avab EAS 2019. aasta alguses uuesti rahvusvaheliste konverentside toetuse taotlemise," rääkis Ivask.