Novembris 2017 alustatud kriminaalmenetlus Danske pangas rahapesu uurimiseks jõudis esialgsete kahtlustuste esitamiseni. Praeguseks kogutud tõendid viitavad sellele, et pangas kehtinud reeglid rahapesu tõkestamiseks olid pelgalt formaalsed ning neid ei täidetud. Samuti on alust arvata, et kahtlustuse saanud pangatöötajate tegevus oli mitteresidentidega tegelenud üksuses teada ning aktsepteeritud, teatas riigiprokuratuur.

Pressikonverentsil ütles riigiprokurör Marek Vahing, et palus prokuratuur arestida kinnipeetute vara. „Kahtlus on, et inimesed on võtnud oma tegevuse eest tasu. See summa küündib 1,5 miljoni euroni. Ehk see on see summa, mille osas arvame, et kahtlustatavad on kriminaaltulu oma tegevuses teeninud," sõnas Vahing.

Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere sõnul oli Danske pangas toimunud aastatepikkune tegevus süsteemne ja koordineeritud. Eesmärgiks oli teenida tulu. Ta märkis, et kahtlustatavate hulk suure tõenäosusega suureneb.

„Rääkides koostööst Danske emapangaga saan öelda, et selle aasta jooksul on Taani teinud teavitusi 7500 kliendi ja ca 25 miljardi ulatuses tehingute osas,” sõnas Alavere.

Danske panga Eesti haru endine juht Aivar Rehe kinnipeetute hulgas ei olnud.

Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ning juhib riigiprokuratuur.

Danske pangas toimunud rahapesukahtluse kontrollimiseks on riigiprokuratuurile kuriteoteateid esitanud ka William Browder. Browderi esitatud materjalid kinnitavad informatsiooni, mis tolleks hetkeks oli kriminaalmenetluse käigus kogutud. Browderi esitatud info on lisatud kõnealuse kriminaalasja materjalide hulka.

Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles, et prokuratuur loodab kohtuasjaga kohtu ette jõuda nii pea kui võimalik.

Mõni aeg tagasi ilmnes, et kahtlustuse sisu puudutas altkäemaksu võtmist. Nimelt kahtlustati rida töötajaid selles, et neile maksid kriminaalse taustaga kontoomanikud miljardite eurode ulatusse küündivate summade liigutamise eest sularahas tasu "teenuste osutamise eest".

Kahtluse esitanud Taani suurim päevaleht Berlingske viitas novembris seejuures just kaheksale isikule, kelle suhtes on pooleli kriminaalmenetlus.

Arengud Danske rahapesuafääris
Pressikonverents on lõppenud
Alavere ütles, et üks kinnipeetutest on Juri Kidjajev
Perling: Püüame kvaliteetse kohtuasjaga kohtu ette jõuda nii pea kui võimalik.
Vahing: Uurime edasi kahte rahapesuahelat, mis arvame et on toime pandud. Meil on infot täiendavate ahelate kohta. Oleme avalikkusele lubanud, et läheme üksikasjadesse ja selgitame välja kuidas see on toimunud. 
Vahing: Oleme analüüsinud inimeste sissetulekuid ja tuvastanud suure hulga teadmata päritoluga sularaha. Septembris Danske poolt saadetud kuriteoteadete info oli meile oma analüüsi pealt teada.
Vahing: Oleme tahtnud menetluses tagada otsuste kvaliteeti. Praegu langetatud otsused olid kvaliteetse info põhjal. Bill Browderi info nii kvaliteetne ei olnud. Olime Browderist ajast ees, olime kogunud infot. 
Vahing: Gruusias pandi toime väidetavalt kelmus ja Aserbaidžaanis maksukuritegu
Vahing: Arestitud on sularaha, pangakontodel olevat raha ja ka autosid
Alavere: Nendel isikutel olid oma kliendid aga printsiibis tegutsesid nad võrgustikuna.
Vahing: See, milles täna inimesi kahtlustame, on rahapesu toimepanemine. Ja nad on teeninud selle tegevusega kriminaaltulu. Täna ei ole esitatud kahtlustust altkäemaksu võtmises. 
Alavere: Pihta on saanud Eesti finantssektori maine ja Eesti maine tervikuna. Tahame selgitada välja mis juhtus ja miks juhtus. Gruusia ja Aserbaidžaani skeemid leidsid aset 2011 ja 2013
Alavere: Suure tõenäosusega kahtlustatavate hulk suureneb
Alavere: Aivar Rehe nende inimeste hulka ei kuulunud.
Alavere: Menetlusest. Eile alustasime menetluse avaliku faasiga. Kriminaalmenetlus on selline, et ei saa samal ajal avalikkust ja meediat informeerida. Pidasime kinni 10 inimest. Nende hulgas on Danske privaatpangaduse divisjoni töötajad kui ka divisjoni juht.
Alavere: Nendest inimestest enamik olid ka Bill Browderi kuriteoteates
Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere: Rääkides koostööst Danske emapangaga saan öelda, et selle aasta jooksul on Taani teinud teavituse 7500 kliendi kohta.
Vahing: Rahvusvahelise koostöö kontekstis mainin, et Danske Bank on meiega koostööd teinud ja lubab teha ka edasipidi.
Vahing: Valmistasime ette kümme arestimistaotlust eilseks. Palusime arestida kahtlustatavate vara. Kahtlustus on, et inimesed on saanud oma tegevuse eest tasu. See summa küündib 1,5 miljoni euroni.
Vahing: Bill Browderi avaldus näitas, et oleme õigel teel.
Vahing: Meil on menetluses kaks eelkuritegu, mille rahapsuahelad oleme välja joonistanud.
Vahing: Teine asi. Mis on menetluses toimunud eilseni? Meil oli alguses selge uurimisplaan. See seisnes selles, et valime välja konkreetsed rahapesukahtlusega ahelad ja püüame läbi nende välja joonistada rahapesijate tegutsemisviisi.
Vahing: Nägime võimalust hakata asja lähemalt uurima. Me ei kartnud enam tagasilööki selle näol, et võib eelkuritegu kaduda või me ei suuda seda tõestada ning lõpuks oleme menetlusega samas kohas, kuhu varasemad menetlused on jõudnud.
Vahing: Meil oli varasalvedes infot Danske kohta. 2017 suvel hakkasime infokilde kokku panema. Kõige olulisemaks infokilluks oli, et meile laekus vihjeid, et Danskes oli süstemaatiline tegevus ja seda tehti raha eest, omakasu huvides.
Vahing: 2017. aasta suvel oli uuriv ajakirjandus jõudnud päris kaugele oma menetlusele. Uuriva ajakirjanduse roll Danske rahapesukahtluste väljatoomisel oli heaks initsiaatoriks edasistele tegevustele.
Riigiprokurör Marek Vahing: Kuidas jõuti 2017. novembris jõuti menetluseni? Sellele pole ühest vastust. Esiteks tuleb mõista keskkonda, milles olime 2010-2017 rahapesuasjadega ja süüdistuste esitamisega. Meil oli tagasilööke ja need tulenesid peamiselt sellest, et me ei suutnud tõendada eelkuritegu. Meil oli infot varjamistegevuse kohta.
Perling: Kuna kahtlustatavate hulk võib suureneda, siis need kellel on soovi rääkida osalusest skeemis, siis riik arvestab abistamisega ja võtab vastu vastavad otsused.
Perling: Kahtlustatavate ring pigem suureneb.
Perling: Eelkuriteod, millest täna räägime, on toimet pandud Gruusias ja Aserbaidžaanis. Prokurör on esitanud vara arestimise taotlused. Vara on arestitud enam kui miljoni euro väärtuses.
Perling: kahtlusaluste näol on tegemist kliendihalduritega ja nendega kelle tööülesanne on olnud hoida ära rahapesujuhtumeid.
Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles, et kriminaalmenetlus Danske juhtumiga on kestnud aasta.
Pressikonverents algab
Riigikogu liikme ja ühe aktiivseima rahapesu-teemadele tähelepanu juhtija, keskerakondlase Jaanus Karilaidi sõnul on esmakordne, kui pankurid aru andma peavad. "Eesti õiguspraktikas esmakordne, et pankurid viiakse ülekuulamisele. Protsess on avatud, infot tuleb kogu aeg juurde, see ei pruugi piirduda 10 nimega. 201 miljardi kahtlase raha liigutamist pidi märkama ka valitsuse 2006 aastal moodustatud rahapesu ja terrorismi tõkestamise valitsuskomisjon."
Danske panga endiste töötajate kinnipidamise uudis on jõudnud ka välismaa meediasse. Seda on kajastanud teiste seas nii Reuters, CNBC kui Bloomberg.
Danske Banki rahapesuskandaali osas on algatanud juurdlused Eesti, Taani, Suurbritannia, USA ja Šveitsi uurimisasutused.https://arileht.delfi.ee/news/danske/riigid-votavad-jarjest-ritta-ka-sveits-hakkab-uurima-danske-rahapesu?id=83831247
Ärimees Bill Browder, kes tõmbas käima Danske rahapesuskandaali kriminaaluurimised, rõõmustas Twitteris pangaga seotud uurimise arengute üle.https://twitter.com/Billbrowder/status/1075300620737888256
Danske pank teatas septembris, et esitas kaheksa Eesti töötaja osas kuriteoteate:https://arileht.delfi.ee/news/danske/danske-bank-esitas-kaheksa-eesti-tootaja-osas-kuriteoteate?id=83713803