Coop näib täiesti hoomamatu organisatsioonina. Kunagi ETKVL-i vikerkaarelipu poolest tuntud organisatsioon on selle sümboli jätnud seksuaalvähemustele, kuid arhailisest, justkui feodaalajastust pärit äristruktuurist pole vabanetud. Kas peakski vabanema?

Õigupoolest ei maksa selleks, et mõista Coopi, lasta end eksitada mingist aktsiaseltsilaadsete äriorganisatsioonide tavaloogikast, kus hoolimata ilusatest sõnadest taandub kõik võimalikult suure kasumi teenimisele.

Tarbijate ühistu ajalugu ei alanud muidugi nõukogude, vaid juba tsaariajal. 1902. aastal kogunes Antslas rühm inimesi, kes tahtsid teha tarvitajate ühisust. Kuigi paberimajandus saadi jonksu alles 1903. aastal, siis oli ühistegevuskihk nii suur, et käised kääriti üles juba 1902. aastal ja päris kummalisel moel. Osteti hulgi vikateid. Öeldakse, et esimene vasikas läheb ikka aia taha, nii juhtus ka selle äriga. Kaup jõudis kohale liiga hilja ja järgmisel aastal selgus, et vikatid olid äraütlemata viletsa kvaliteediga. Ühisost oli siiski tehtud ja käes kinnitus, et hulgi saab odavamalt. Seega sai Eestis alguse vastastikuse kasusaamise kaubandustegevus, mis levis kulutulena.

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid: