Neist esimene aitab hinnata ettevõtete maksejõuetust ja pettuste riske vähendada, teine kratt aga automatiseerib töövõimetuspuhkuste vormistamise ning säästab nii tööandjale kui ka Haigekassale miljoneid eurosid.

"Nii võiduideed, aga ka mitmed teised välja pakutud lahendused aitavad meil viia Eesti e-riigi teenuseid krattide abil uuele tasemele," märkis ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Rene Tammist.

Ta märkis, et Eesti riik tahab olla tehisintellekti kasutuselevõtus esirinnas ja see tähendab nii krattide arendamist kui ka õigusliku raamistiku loomist, mis peaks silmas privaatsuse ja eetilisuse küsimusi, mida tuleb uute tehnoloogiate kasutuselevõtu puhul läbi mõelda.

Olemasolevad andmebaasid lihtsustaksid krati tööd

Avaliku sektori ideede seast tunnistati parimaks Priit Tinitsa kratt, mille eesmärk on hinnata ettevõtete maksejõuetust ja käivitada maksejõuetusmenetlus.

Tinitsa enda sõnul saaks efektiivne kratt lühendada täna protsessile kuluvat aega vähemalt poole võrra. Selle käigus väheneksid pettuste riskid ja suureneksid väljamaksed võlausaldajatele. Samuti oleks efektiivne ja kiire maksejõuetusmenetlus atraktiivseks argumendiks ka investoritele, kes Eestisse ettevõtet luua soovivad.

Olukorras, kus Eestis on võimalik täna ülikiirelt asutada ettevõtteid, kestab ettevõtte likvideerimine keskmiselt 3 aastat, samas kui Soomes 0,9 ja Iirimaal 0,4 aastat. Küll aga on Eesti avaliku sektori käsutuses maailma mastaabis unikaalne Äriregistri andmebaas ning Maksuameti poolt kogutav info, mis teeksid ennustustöö krati jaoks üsna lihtsaks.

Vasakult: Rene Tammist, Vootele Veldre, Priit Tinits, Siim Sikkut

Teise võiduidee autor on Vootele Veldre, kelle poolt välja pakutud krati ülesandeks oleks kaasajastada ajutise töövõimetuspuhkuse vormistamise süsteemi.

ee võimaldaks arstidel prognoosida paremini töövõimetuse kestvust ning hinnata töötaja võimekust kodus osaliselt tööd teha. Samuti saaks tööandja kohe peale töötaja haigestumist teada, kui kaua ta tõenäoliselt töölt eemal on, kas ta võib osaliselt kodus tööd teha ning planeerida paremini töötaja asendamist.

Veldre idees täpsemalt kirjeldatud muudatuste juurutamine võiks luua olulist väärtust nii tööandjatele, arstidele ning elanikkonnale. Idee autori arvutuste kohaselt tähendaks osalise ajutise töövõimetuse kehtestamine tööandjate ja Haigekassa jaoks ligi 20–30 miljoni eurolist säästu hüvitiste maksmiselt.

Parimate ideede esitajaid tunnustatakse kutsetega sügisel toimuvale rahvusvahelisele konverentsile Tallinn Digital Summit 2019. Parimaks kuulutatud ideed võetakse pärast analüüsimist ja tehnilist täpsustamist töösse ning viiakse ellu.

Esitati terve rida asjalikke ideid

Läbi viidud ideekonkursile laekus kümnete põnevate ideede seas veel näiteks ettepanek krati loomiseks, mis aitaks prognoosida elektrivõrkude ja teede hooldust reaalajas põhjalike ilmaandmete ja varasema häirete süvaanalüüsi abil.

amuti pakuti välja kratte, mis tuvastaksid satelliitpiltide abil metsaraiet, ennetaksid poevarguseid kehakeele analüüsi abil või aitaksid lastel valida elukutset lapse õppemustrite ja võimekustestide analüüsimisega. Suur osa pakutud ideedest olid seotud transpordi- ja liikluskorraldusega.

Tammisti sõnul oli ideekonkursi eesmärk kaasata laiemat avalikkust arutelusse, kuidas saaks tehisintellekti rakendamisega Eesti majanduse tootlikkust ja e-teenuseid uuele tasemele viia.

Krattide ideekorje on osa krattide projektist, mille raames on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei kutsunud kokku riigiasutuste ja erasektori esindajate ekspertrühma.

Ekspertrühma ülesandeks on töötada välja 2019. aasta maikuuks konkreetsed ettepanekud selle kohta, millistel aladel oleks krattidest Eestile enim kasu ja milliste meetmetega nende kasutuselevõttu toetada.

ealjuures töötatakse välja krattide kasutamisega seotud ettepanekud Eesti õigusruumi arendamiseks, et tagada õigusselgus ja vajalik ohutus.