Laupäeval avalikustatud 36-leheküljelise KEI koalitsioonileppe viimane, 15. peatükk keskendub keskkonnale ja energeetikale. Viimasele on pühendatud terve lehekülg. Sealt leiab lubadusi nii taastuvenergia osakaalu suurendamiseks, elektritootmise sõltuvuse vähendamiseks põlevkivist, aga ka põlevkivi kui maavara kasutamise jätkamist toetavaid ettepanekuid.

„Algatame õlitööstuse edasiarendamiseks tarviliku eelrafineerimistehase tasuvusuuringu ja rajamise Ida-Virumaale viisil, mis kaasaks investoritena kõiki huvitatud Eesti õlitootjaid,” kõlab üks neist. Ühtlasi lubatakse energiajulgeoleku suurendamiseks liita Eesti elektrisüsteem ülejäänud EL-i riikidega ning vähendada subsiidiume ja riiklikku sekkumist, asendades taastuvenergia toetused järk-järgult turupõhise emissioonikaubandusega.

Lisaks leiab energiasektorit puudutavaid punkte ka maksupoliitika peatüki all, kus lubatakse vähendada nii elektri võrgutasusid kui ka juba pikalt tarbijate poolt liiga kõrgeks peetud taastuvenergia tasusid. Ühtlasi lubab KEI analüüsida võimalust laiendada tarbijate ringi, kes saavad kasutada elektri- ja gaasiaktsiisi soodusmäärasid.

Kajastab ka nende endi nägemust

Riigifirma Eesti Energia on rahul, et paljud nende endi nägemustest, kuidas energeetikas kui kiiresti muutuvas tööstusharus edukalt toime tulla, on KEI koalitsioonilepingus oma koha leidnud.

„Oleme viimase paari aastaga aastaga kolm korda võrgutasu alandanud ja otsime edaspidigi võimalusi, kuidas seda jätkata,” märkis Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts. Ta tõi väja, et võrgutasu langes viimati tänavu jaanuaris ja keskmiselt 8,4 protsenti. 2017. aastal langes võrgutasu kahel korral kokku 9 protsenti.

Ka plaani asendada taastuvenergia toetused turupõhise emissioonikaubandusega näeb riiklik energiafirma positiivsena. Küll aga toonitas Luts, et senisest suuremas mahus taastuvenergia turule toomiseks peavad Põhjamaade ja Baltikumi turukorralduse eest vastutajad lahendama probleemi, mida tekitab Venemaal CO2 kvoodivabalt toodetud elektri piiranguteta ligipääs regiooni elektriturule.

„Tänasel päeval on emissioonide hinnatõus kahjuks põhjustanud hoopis n-ö maksuvaba elektri sissevoolu Venemaalt. Loodame, et uus valitsus leiab rohtu selle vastu,” lausus Eesti Energia pressiesindaja. Tema sõnul looks see võimaluse plaanida uusi taastuvenergia võimsusi toetuste vabalt. Teadupärast on riiklik energiafirma võtnud eesmärgiks toota 2022. aastaks elektrit 40 protsendi ulatuses alternatiivsetest allikatest.

„Koalitsioonileppest on näha usku, et suudame Eestile väärtust tuua ka põlevkivist. Eesti Energia strateegia näeb ette toota energiat aina keskkonnasäästlikumalt ning õlitööstus kannab olulist rolli põlevkivi väärindamisel,” lisas Luts. Tema sõnul vajab õlitööstus tõepoolest investeeringuteks tõepoolest ning Eesti Energial on hea meel näha, et õlitööstuse edasiarendamise on võtnud sihiks ka loodav võimuliit.

On võrgutasusid pidevalt vähendanud

Põhivõrgu ettevõtte Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi märkis, et nad on võrgutasusid alates 2014. aastast ligi 15 protsenti vähendanud. „Eleringi plaan on jätkuvalt tavapärasesse võrguarendusse investeerida kulumist vähem, mis aitab hoida võrgutasusid all,” rääkis ta.
Siiski tõdes ta, et väljakutse on kindlasti finantseerida mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumise investeeringuid.

„Elering on kaasanud oma üheksa-aastase iseseisva tegevusaja jooksul ca 560 miljonit Eesti rahvusliku ümbriku väliselt otse Euroopa Liidu eelarvest Eesti elektri ja gaasitaristu arendamiseks, sh 141 miljonit sünkroniseerimise investeeringute I etapi realiseerimiseks, mis võimaldab julgelt väite, et võrreldes ühtses Venemaa elektrivõrgus edasi töötamise stsenaariumiga Eesti elektri ülekandevõrgutasud langevad,” kirjeldas Veskimägi.

Samas tuleb teha tugev pingutus saavutada 75% EL kaasfinantseerimine ka II ja III etapi mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumise investeeringutele. „Mul on heameel, et energiapoliitika kõige strateegilisem küsimus, sünkroniseerimine ja selle finantseerimine on saanud vajaliku tähelepanu ja valitsus on täis tahet panustada selle eesmärgi saavutamisse,” lausus Eleringi juht.

Mis puudutab KEI võimuliidu ettepanekut taastuvenergia sektoris sõltuvust toetustest vähendada, ütles Veskimägi, et ka Elering toetab kõiki turupõhiseid lahendusi võrreldes administratiivsete, toetuspõhiste lahendustega, mille peavad eestlased tarbijatena kinni maksma ning mis vähendab Eesti majanduse konkurentsivõimet. „Kindlasti avatud vähempakkumised on odavaim viis uute võimsuste hankimiseks,” rõhutas ta.

Helmel „loomupärane skepsis monopolide suhtes”

Koalitsioonileppe kohaselt saaks rahandusministri portfelli endale Martin Helme (EKRE), kelle vastutusalasse hakkab ka Eesti Energia riigifirmana kuuluma. Eesti Päevalehe tänases intervjuus viitas Helme Eesti Energiale kui riigile riigis ja ütles, et leppes on mitmeid asju, mis hakkavad Eesti Energiat kasvõi osaliselt puudutama.

„Enefit Greeni erastamine, aga ka elektriaktsiisi langetamine, taastuvenergiatasude langetamine,” loetles ta. Kuigi Helme sõnul ei vaidle keegi vastu, et Eesti peab oma elektrivõrke uuendama, ei tohi ära hävitada neid võrke, mis on ida suunas.

„Omaniku esindajana pean ma mõtlema esmajärjekorras sellele, et meil oleks hea konkurentsikeskkond väliskaubanduse mõttes, mis tähendab võimalikult madalaid elektrihindu, ja energiatootmise mõttes. Mul on loomupärane skepsis monopolide suhtes,” põhjendas ta.

Loe Eesti Päevalehe põhjalikku intervjuud Martin Helmega siit.