Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et alajaamas tekkis abiseades, mis mõõdab voolusuurusi, sisemine rike.

"Probleem on selles, et automaatika peaks suutma selle rikkelise koha eemaldada ülejäänud võrgust. Alajaamad on dubleeritud süsteemidega, aga mingil põhjusel automaatika rikkelise koha eemaldamisega hakkama ei saanud ja terve alajaama mõlemad süsteemid lülitusid välja ja Narva linna ja ümbruskonna inimesed jäid elektrist ilma," kirjeldas Kilk.

Kilgi sõnul tekitab kindlasti muret, et elektrijaamad sellise intsidendi käigus välja lülitusid. "Need elektrijaamad, mis välja lülitusid, olid katkestusega alajaamast paarikümne kilomeetri kaugusel. Tegelikult süsteemis olevad elektrijaamad peaksid olema piisavalt tugevad, et mitte välja lülituda. Peame koos Eesti Energiaga selgitama, miks nii läks," rääkis ta.

Kilgi sõnul kontrollitakse, kas viga automaatikasüsteemis oli üksikjuhtum või on olemas võimalus, et samasuguseid probleeme võib juhtuda ka teistes kohtades. "Me teeme täpsema analüüsi ja siis selgub, kas peab investeerima või piisab automaatsüsteemide ümberprogrammeerimisest," ütles ta.

Loe pikemalt ERRi uudisteportaalist.

Ka Eleringi juht Taavi Veskimägi kinnitas pressiteate vahendusel meediaväljaannetele, et nädalavahetusel Balti alajaamas Ida-Virumaal aset leidnud avarii näol oli tegemist erakordse juhtumiga, mis aga ei kujutanud ohtu Eesti elektrisüsteemi talitlusele terviklikult.

„Juhtum on erakordne. Balti alajaama 330-kilovoldised trafod ei oleks tohtinud voolutrafo purunemise tõttu välja lülituda. Alajaamad ja elektrisüsteem laiemalt on üles ehitatud selliselt, et üksiku seadme rike ei põhjustaks tarbijatele elektrikatkestust. Kui ühe seadmega midagi juhtub, peaks automaatika toite üle viima teisele, reservseadmele," rääkis Eleringi juht.

Tema kinnitusel ei ole sellist asja, mis juhtus Balti alajaamas ja mis oleks jätnud tarbijad toiteta, viimase 10 aasta jooksul, kui tema on Eleringi juhtinud, juhtunud. "Samas ei kujutanud see rike ohtu Eesti elektrisüsteemi kui terviku talitlusele,“ rõhutas Veskimägi.

Tema sõnul on Eleringile tänini arusaamatu, miks seiskusid sellega koos ka Eesti Energia elektritootmisseadmed, kuna need ei olnud ühendatud Balti alajaama, vaid Viru alajaama, mida laupäevane rike ei puudutanud. Ühtlasi seiskus Eesti Energia tootmisseade Eesti elektrijaamas pärast seda, kui avarii Eleringi Balti alajaamas oli juba likvideeritud. "Selles osas kavatseme küsida täiendavat infot Eesti Energialt," märkis võrguettevõtte juht.

Veskimägi ütles, et Eestis kehtiva regulatsiooni järgi peavad kõik võrku ühendatud elektrijaamad taolise rikke üle elama. "Teistesse, normaalselt töötavatesse alajaamadesse ühendatud elektritootmisseadmete seiskumine tekitab süsteemihaldurile omakorda probleeme süsteemi juhtumisel ja tõstatab küsimuse, kas seiskunud tootmisseadmed vastavad Eestis kehtivatele nõuetele,“ lisas Veskimägi.

Laupäevane katkestus puudutas piirkondliku jaotusvõrgu VKG Elektrivõrgud tarbijaid. VKG Elektrivõrgud tegutseb Narvas, Narva-Jõesuus ja Sillamäel. Valdav enamus tarbijaid said Eleringi poolt toite tagasi umbes tunni jooksul pärast katkestuse algust.

Elering mõõdab ettevõtte ühe põhimõõdikuna elektrivõrgu töökindlust. Eleringi võrgu töökindlus on viimastel aastatel jõudsalt paranenud. Eelmisel aastal oli Eleringi võrgus 86 riket ja andmata jäi kõigest 18,5 megavatt-tundi elektrit, mis on sisuliselt kahe kodumajapidamise aastane tarbimine.