Eesti Maksumaksjate Liit tegi kolmapäeva õhtul oma kodulehele postituse, kus märgitakse, et viimasel ajal on väga kirglikult võetud teaduse rahastamise teemadel sõna. „Arvamusi tuleb ka maksumaksjate liidu liikmetelt. Avaldame siinkohal ühe kirjasaatja kokkpandud nimekirja viimastel aastatel rahastatud teadusprojektidest,” kirjutatakse postituses.

Maksumaksjate liidu postitusDokumendis, mis seepeale avaneb, on esitatud loetelu ligi 40st pooleli olevast teadusprojektist, mille hulgas on näiteks Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi vaimse tervise heaks loodavate veebipõhiste rakenduste projekt (ligi veerand miljonit), TTÜ andmete ühekordse küsimise projekt (ligi 8 miljonit), TTÜ Alzheimeri tõve ravimite väljatöötamine (kolmveerand miljonit), Tartu ülikooli ajukasvavaid penetreerivate peptiidide väljatöötamine (ligi 1,5 miljonit) ja 100 000 uue geeniproovi kogumine (4,9 miljonit).

Seejärel pöördutakse arvamuste kogumiseks lugejate poole. „Kallis lugeja, mida sina arvad – kas sellistele projektidele tuleks raha juurde anda või hoopis ära võtta? Kas need projektid arendavad Eesti majanduse konkurentsivõimet ja aitavad kaasa SKP suurendamisele (millega seoses suureneks ka teadusele suunatav protsent)? Või...?” jätab postitus otsad lahtiseks.

Minister viib ellu maksumaksjate poliitikat

Teadupärast otsustas värske valitsus eelmise aasta suurt riigieelarve miinust vähendama asudes mitte tõsta teadusele eraldatavaid rahasid 1%-ni SKT-st – nagu oli koalitsioonileppes kirjas – vaid jätta see senise 0,71% tasemele. See põhjustas teadlaskonnas väga suure rahulolematuse. Samas on üks maksumaksjate liidu juhatuse liige hiljuti rahandusminister Martin Helme (EKRE) majavälise nõunikuna tööle asunud Lasse Lehis.

Lehis ei ole viimase kahe kuu jooksul vastanud Ärilehe küsimusele võimaliku huvide konflikti osas, mis võiks tekkida seoses tema istumisega kahel tool – ühelt poolt huvikaitseorganisatsiooni juhatuses, teiselt poolt rahandusministri nõunikuna maksu keskkonda kujundades.

Küsimuse peale, kas nüüd on maksumaksjate liidust saamas valitsuse käepikendus, märkis Lehis, et praegusel juhul on valitsus maksumaksjate liidu käepikendus ja rahandusminister viib ellu maksumaksjate poliitikat õhukesest riigist.

„Me oleme kogu EML-i eksistentsi aja jooksul avaldanud nii ajakirjas kui kodulehel ohtralt rahandusministeeriumi ja maksuameti materjale ning nende hulgas on rohkem olnud neid, mida me toetame kui neid, millele me vastu oleme,” märkis Lehis.

Tema sõnul näeb seda, kui palju raiskamist on Eesti riigis raiskamist, palju paremini rahandusministeeriumist seestpoolt kui väljastpoolt. „Rahandusministeeriumis töötades on ka reaalselt võimalik seda raiskamist lõpetada, mida paraku maksumaksjate liidus töötades ei ole võimalik teha,” märkis Lehis.

On varem ka valitseva võimuga koostööd teinud

Ühtlasi ütles maksuekspert, et see ei ole esimene kord, kus ta teeb koostööd võimul oleva erakonnaga. „20 aastat tagasi kirjutasin tulumaksuseadust, mis kehtib siiamaani ja mina ei ole ainus, kes on selle üle uhke. 500-eurose maksuvaba tulu juures oli minu panus ehk väiksem ja siin pole põhjust (veel) väga uhkustada ka,” lisas Lehis.

Mis puudutab ligi 40 teadusprojekti reastavat nimekirja, mis on nüüd maksumaksjate liidu kodulehele üles pandud, siis märgib ta, et on ise 20 aastat ülikoolis töötanud ja teab väga hästi, kuidas elu käib, eriti tasuta kõrghariduse tingimustes.

„Kui tullakse tänavale matuseid korraldama, siis olgu valmis ka avalikkusele seletusi andma, kuidas raha kulutati ja mida head tehti,” märkis Lehis, lisades, et tema ei ole mingeid katteta lubadusi kellelegi jaganud, mistõttu pole temal ka midagi karta või häbeneda.