Suhtena laekunud tööjõumaksudesse moodustas ümbrikupalga kahju 2017. aastal 2,67 protsenti ja 2018. aastal 2,56 protsenti. Osalise ümbrikupalga tasumise risk on ameti hinnangul ligikaudu 16 000 ettevõttel, teatas MTA.

MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on tööjõumaksudest kõrvalehoidmine ehk ümbrikupalga maksmine jätkuvalt kõige ulatuslikum maksuprobleem Eestis, kuid varasemast oluliselt rohkem ettevõtjate ja töötajatega sel teemal suhtlemine on aidanud ümbrikupalga maksmise levikut takistada.

Kui Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuring näitab, et ümbrikupalka vastu võtnud töötajate arv langes 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 13 protsendilt 6 protsendini, siis MTA enda riskianalüüsi põhjal jäi 2018. aastal ümbrikupalga tekitatud kahjusumma suures plaanis siiski samale tasemele võrreldes 2017. aastaga.

MTA

„Meie enda üha tõhusam analüüs ümbrikupalga riskiga ettevõtetest aitab ametil jõuda paremini ettevõteteni, kus toimub veel ümbrikupalga maksmine. Suhtleme nendega eeskätt nõustamise vormis ning 36 protsenti ettevõtetest ka oma maksukäitumist kohendavad kolme kuu jooksul pärast meiega kontakti," selgitas Reitmann.

MTA

Ka ettevõtjate hinnanguid peegeldav Eesti Kaubandus-Tööstuskoja läbiviidud küsitlus oma liikmete seas näitab, et ümbrikupalga maksmise probleemi tajutakse võrreldes poole aasta tagusega samas ulatuses või isegi õrnalt positiivsemana.

MTA

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnutsi suundutakse väikeste sammudega ausa ja läbipaistva ettevõtluse suunas. „Loodame, et tulevikus mõtleb ettevõtja aina enam oma maksuotsused läbi ning töötaja mõistab enda vastutust ümbrikupalgaga nõustudes. Iga ettevõtja peab arvestama, et 63 protsenti ettevõtetest on valmis loobuma koostööpartnerist, kes maksab oma töötajale ümbrikupalka," selgitas Palts.