Küsimused I samba ehk riigipensioni ümber

Põhimõtteliselt ei ole selge, kas raha saab tulevikus rohkem inimene, kes on ainult esimeses sambas (tänase sotsiaalmaksust pensionikassasse laekuva 16% asemel hakkab see teisest sambast loobudes olema 20%) või see kes jääb teise sambasse või hakkab raha ise investeerimiskontol kasvatama. Tulevase, vaid esimese sambaga pensionäri sissetulek sõltub riigi maksejõulisusest, soovist panustada pensionite väljamakseteks täiendavat raha ning eriti sellest milline on pensionäride suhe töötavatesse inimestesse.

Teise sambaga liitunud ja sealt investeerimiskontole väljujad teenivad rohkem, kui finantsturgudel õnnestub kapitali paremini kasvatada kui on esimese sambasse sissemaksete kasv (mis jooksvalt pensioniteks välja makstakse).

Teises sambas ja investeerimiskontol raha kogujatel on varad, mille väärtus muutub. Vaid esimesest sambast tulevikus pensionisaajatel on ainult riigi lubadus, et võimalusel maksame pensioni. Samuti on arvutuskäik, kuid palju on kogunenud õigust saada pensioni, kuid pensionit saab välja maksta vaid siis kui riigil on selleks raha. Teises sambas või investeerimiskontol on inimesel mingigi reaalne vara, mida saab müüa ja selle arvelt saab pensionilisa lisaks esimesest sambast väljamaksetele.

Kui inimene on liitunud teise sambaga:

* võimalus on kogumist jätkata nagu varem. Inimene paneb oma palgast 2% pensionifondi, riik lisab töötaja palgalt makstud sotsiaalmaksust 4%.

* võimalik on lõpetada tulevikus maksete tegemine teise pensionisambasse, kuid säilitada juba kogunenud teise samba osakud. Soovi korral saab taas edasi sissemakseid teha.

* Võimalik kanda oma investeerimiskontole fondiosakutesse kogunenud raha ja seda ise investeerida. Tulumaksu tuleb maksta, kui raha võetakse investeerimiskontolt välja. Raha saab välja võtta igal ajal.

* Võimalik on suunata tulevased teise pensionisamba maksed investeerimiskontole. Selles osas tahetakse kehtestada mingisugused alles väljatöötamisse minevad pensioni investeerimiskonto muudatused. Raha saab välja võtta igal ajal. Jällegi, raha väljavõttes tuleb tasuda tulumaks.

* Võimalik on ilma investeerimiskontota välja võtta teise pensionisambasse kogunenud kogu raha. Sellisel juhul lõppevad ka automaatselt teise pensionisambasse tulevased maksed. Kogu teise pensionisambasse kogunenud väljavõetud rahalt tuleb maksta tulumaks. Edasi võib selle rahaga teha, mis pähe tuleb.

Samas tuleb arvestada, et need, kes koguvad raha investeerimiskontol või teises sambas edasi, tekib tõenäoliselt tänu regulaarsele säästmisele ja kapitali kasvatamisele rohkem vara, mistõttu nende pensionipõlve sissetulek on suurem kui neil, kes raha kogumise mistahes vormis lõpetavad. Eriti halvas olukorras on inimesed, kes tarbivad teise sambasse kogunenud raha, kuna seetõttu, et nad olid teise sambaga liitunud, on nende esimese samba osa väiksem teise sambaga mitteliitunutest.

Osaliselt ei saa teisest sambast raha välja võtta – seda saab teha ainult põhimõttel kõik või mitte midagi.

Inimesed, kes pole liitunud teise pensionisambaga:

* saavad vabatahtlikult liituda avalduse alusel teise pensionisambaga

* äsja tööturule sisenenud noored sundliidetakse automaatselt teise sambaga, kuid kohe on võimalik esitada avaldus selle lõpetamiseks

* vabatahtlikult teise sambaga 1982. aastal või hiljem sündinud liitujad ei saa enne raha välja võtta kui kümme aastat pärast liitumist. Mingil põhjusel tahab riik ära karistada sisse-välja tõmblemised. Sestap inimene kes on teisest sambast raha välja võtnud, ei saa enne teisest sambast väljumisest kümne aasta jooksul uuesti teise sambasse raha koguma hakata. Maksimaalselt saab kaks korda võtta teisest sambast raha välja aj sisi enam ei saa liituda teise sambaga ja inimene jääb sõltuma esimese samba pensionist.

Pensionieas väljamaksed

Pensionieas inimesed ja tulevikus sinna jõudjad vabastatakse tänapäevasest kindlusseltside ülikallitest sundlahendusest ning senisest teise sambasse kogunenud summade alusel diskrimineerimisest. Väljamaksete tingimused pensionieas muutuvad liberaalseks. Valikus on raha korraga väljavõtt, fondipension (teise samba fondist makstakse otse raha välja) või saab kindlustusseltsiga sõlmida pensionilepingu. Riik kaalub pikemaajaliste väljamakseskeemide korral soodsamaid maksureegleid ehk midagi tänapäeva kolmanda pensionisamba sarnast.

Töövõimetuks jäänud inimesed saavad enne pensioniiga samal moel teisest sambast raha kätte nagu pensioniealised.

Vaata ka graafikut, kui palju on inimestel keskmiselt teise pensionisambasse raha kogutud!