Sõnajalad saatsid eile oma ettevõtte Aidu Tuulepark OÜ nimel nii justiitsminister Raivo Aegile (Isamaa) kui ka rahandusminister Martin Helmele (EKRE) ning nende poolt juhitud ministeeriumitele kirja, kus tõid välja kahjud, mis on tekkinud seoses riigiasutuste sekkumisega Aidu tuulepargi ehitusse viimase 2,5 aasta jooksul. Kahjunõude suuruseks on ligi 123,7 miljonit eurot.

See on esitatud perioodi 3. mai 2017 – 10. september 2019 eest, kuivõrd just 2017. aasta 3. mail peatas kohus Ida-Viru maavanema kaebuse alusel ehitustegevuse Aidu tuulepargis ning kaks nädalat tagasi, 10. septembril kinnitas riigikohus – kes jättis justiitsministeeriumi kaebuse menetlusse võtmata –, juba kevadist ringkonnakohtu otsust, millekohaselt on Aidu Tuulepark OÜ-le 2015. aastal väljastatud ehitusload kehtivad. See tähendab ühtlasi, et arendajad saavad tuulepargi ehitusega edasi minna.

Kuigi senini on arendajad vihjanud, et riigile esitatava kahjunõude suurus võib jääda 60-90 miljoni euro vahele, põhjendavad nad justiits- ja rahandusministrile eile esitatud oluliselt suuremat numbrit sellega, et OÜ-l Aidu Tuulepark ei ole viimase 2,5 aasta jooksul tuulepargi ehitamise alusetu peatamise tõttu olnud võimalik enda lepinguliste partnerite ees kohustusi nõuetekohaselt täita. Sellest tulenevalt on vastavad kahjud tekkinud.

Suurim kahju seotud 28 tuuliku tarnelepingutega

Kirjale on lisatud ka kahjude arvestus riigikohtu otsuse tegemise kuupäeva ehk 10. septembri seisuga. Sellest ilmneb, et lõviosa kahjunõudest ehk natuke üle 119 miljoni moodustab viivis 28 tuuliku tarnelepingutega seonduvalt. Andres Sõnajalg selgitas, et tegemist on rahvusvaheliste lepingute mittenõuetekohasest täitmisest tulenevate sanktsioonidega, mida võib ka nimetada leppetrahvideks.

„Antud juhul on tegemist Aidu tuulepargi kõigi 28 tuuliku komponentide hangetest koosnevate rahvusvaheliste mahulepingutega, mille puhul on rahvusvahelise tava kohaselt ühelt poolt märkimisväärsed soodustused ja teiselt poolt konkreetselt fikseeritud ajakava, mille mittetäitmist tagatakse lepingutrahvide ja viivistega,” põhjendas arendaja.

INFOKAST: Sõnajalgade kahjunõude sisu
UniCredit Leasing intressid – 376 902 eurot
Coop Pank intressid Aidu T5 (tuulik 5 – toim.) – 398 667 eurot
Tallinna Äripank intressid Aidu T4 (tuulik 4 – toim) – 484 548 eurot
Aidu TP hoonestusõiguse tasud riigile, 30 tuulikut – 210 537 eurot
Estwind Energy* intressid Aidu T5 – 13 905 eurot
Energia Agentuur* intressid Aidu T5 – 28 684 eurot
Eesti Elekter* intressid Aidu T5 – 244 995 eurot
Eesti Elekter* intressid Aidu T4 – 18 862 eurot
Eleon* hankeleping sisse nõutud viivised Aidu T5 – 1 763 871 eurot
Eleon* hankeleping sisse nõutud viivised Aidu T4 – 1 099 682 eurot
Eleon-Aidu TP hankeleping 28 tuulikut, viivis rahvusvahelistele hankijatele – 119 057 400 eurot
Kahjunõude kogusumma – 123 698 052 eurot

*tegemist on Sõnajalgadele kuuluvate ettevõtetega

Kuivõrd Sõnajalad on plaaninud 30 tuulikuga Aidu tuuleparki püstitada enda arendataval Eleoni tehnoloogial põhinevad tuulikud, kavatseb neile kuuluv Eleon AS oma lepingulistest kohustustest sissenõutavad summad täiel määral tasuda. „Eleon AS hindab kõrgelt oma arengupotensiaali globaalsel tuuleenergeetika turul ja seetõttu on meile rahvusvaheline allhankevõrgustik elulise tähtsusega,” märkis Sõnajalg.

Toovad näiteks General Electricu trahvid

Tema selgituste kohaselt energiasektoris suurte hankelepingutega nalja ei mõisteta. Selles osas on riik eeskuju näidanud ka Auvere elektrijaama ehituse hankel kui Eesti Energia kaudu nõuti Usa energiahiiult ja elektrijaama peatöövõtjalt General Electricult sisse lepingutäitmise hilinemise eest üle saja miljoni euro. „Kuuldavasti kavatseb Eesti Energia tänavu veel täiendava, kümnetesse miljonitesse ulatuva kahjunõude esitada,” tõi arendaja välja.

Oma kirjas justiits- ja rahandusministrile ütlevad Sõnajalad, et kahjunõudele lisatud arvestus ei sisalda tuulepargi opereerimisest saamata jäänud tulu, vaid finantseerimislepingutest tulenevaid otseseid kulusid, riigile tasutud hoonestusõiguse tasusid ja Eleon AS-i ning tuulikute komponente tarnivate rahvusvaheliste korporatsioonide vahelistes lepingutes sätestatud nõudeid.

„Selgituseks märgime, et lisatud arvestus ei käsitle ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Politsei- ja Piirivalveameti õigusvastaste haldusaktide ja toimingutega tekitatud kahjusid,” ütlevad arendajad. Ka märgivad Sõnajalad kirja lõpus, et kahjunõuet on võimalik kompromissi korral olulisel määral vähendada.

Võimaliku kompromissikohana toovad nad välja nii Aidu tuulepargi arenduse takistusteta ehitamise jätkamise kui ka Pärnumaal asuva Tootsi tuulepargi kinnistu hoonestusõiguse neile andmise. Sellisel juhul saaksid nad liikuda Eleoni tarnelepingutega koheselt edasi ning isegi suurendada neid koheselt enam kui kahekordselt.

„See loob omakorda eeldused, et läbirääkimistes rahvusvaheliste allhanke suurettevõtetega saame käesoleva hetke sissenõutavad trahvid ja viivised asendada lepingumahtude suurendamisega,” toovad arendajad oma kirjas välja.

Ühtlasi rõhutavad nad, et seeläbi looks nad lisandväärtust kogu Eesti majandusele tuulikutööstuse arengu näol, teisalt aitaksid kaasa riigi taastuvenergia eesmärkide täitmisele ning kliimamuutustega võitlemisele. Sõnajalgade Ida-Virumaale plaanitav Aidu tuulepargi hinnanguline maksumus jääb 160-165 miljoni euro kanti.

Poleks esimesed suure kahjunõude esitajad

Seni teadaolevalt ühe suurima riigi vastu suunatud kahjunõudega on Eesti ettevõtjatest silma paistnud endine praamikuningas Vjatšeslav Leedo, kelle ettevõte Väinamere Liinid OÜ nõudis 2017. aastal kohtu kaudu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt (MKM) 23,9 miljonit eurot hüvitist ettevõttele tekitatud kahjude eest. Kohus tema kaebust ei rahuldanud ja tänaseks on see vaidlus jõudnud riigikohtuni välja.

Lisaks esitas juba 2016. aastal Leedo ettevõte kaebuse ka Euroopa Komisjonile, süüdistades MKM-i 2014. aasta praamihankes keelatud riigiabi andmises. MKM-i sõnul pole see kaebus seniajani lahendust leidnud. Leedo on varem öelnud, et kui Euroopa Komisjon peaks leidma, et Eesti on parvlaevahankes eksinud, esitab ta omakorda riigi vastu nõude summas 97-98 miljonit eurot.