Kõrge elukallidus raskendab ühelt töökohalt teisele liikumist, hoiatab Taloussanomates avaldatud analüüs.

Soome äri- ja poliitikafoorum Eva hoiatas, et kiirelt arenevate keskuste kõrge elukallidus võib pidurdada majanduse ja tööhõive kasvu. Enamik töökohti luuakse just kiirelt arenevates keskustes, kus asuvad töökohad meelitavad inimesi kolima. Kuid näiteks Suur-Helsingi piirkonnas võivad kõrged elamiskulud olla töökoha vahetusega kaasnevale elukohavahetusele takistuseks.

Ärifoorum Eva hoiatab oma hiljutises analüüsis, et kiirelt arenevates keskustes elamise kulud võivad halvimal juhul hakata takistama sinna loodavate töökohtade täitmist.

„Kõrge elukallidus raskendab ühelt töökohalt teisele liikumist ja võib seega pidurdada majanduse ja tööhõive kasvu,” selgus Eva analüüsist.

Näiteks suurlinna piirkonnas on majade hinnad viimase kümne aasta jooksul tõusnud kiiremini kui inimeste sissetulek. Samuti on üür Suur-Helsingi piirkonnas praegu umbes kolmandiku võrra kõrgem kui ülejäänud riigis keskmiselt.

Eva sõnul on kõrged üürihinnad põhjuseks, miks paljud ei pruugi olla nõus kolima Suur-Helsingi piirkonda tööle.

Majandusteadlane Roger Wessman selgitab Eva analüüsi põhjal, kuidas ühelt töökohalt teisele kolimine ei jääks elukalliduse tõttu ära.

Eva analüüsis loetleb Wessman ka meetmeid, mida ta ei soovitaks, kui eesmärk on elukalliduse piiramine.

Paljudes riikides üritatakse üürihindasid reguleerida, kuid Wessmani sõnul võib see üürielamute pakkumist vähendada.

Samuti ei näe Wessman riigieelarveliste vahenditega taskukohaste üürielamute ehitamist kui viisi eluasemekulude mõistlikule tasemele viimiseks. "Subsideeritud ehitamine ei suurenda tegelikult elamufondi nii palju, kui see samal ajal tõrjub subsideerimata eluasemete ehitamist," kirjutas Wessman.

Wessmani sõnul on ehitusmahtude suurendamine ainus jätkusuutlik viis töötajatele taskukohase eluaseme tagamiseks.

Praegu on eriti Helsingis rohkem üürnikke kui kortereid. See tekitab surve üürihindade kasvuks.

"Üürikorterid lähevad neile, kellel on soov ja võime kõige rohkem maksta," kirjutas Wessman. "Eeskirjad nõrgendavad uute üürikodude loomise motivatsiooni."

Kolimist võidakse soosida ka toetuste maksmisega. Eluasemetoetused tugevdavad Wessman sõnul neid saavate inimeste võimekust, kuid avaldavad survet ka hindadele ja üüridele.

Wessmani sõnul on Suur-Helsingi piirkonnas ehitustegevust võimalik edendada, kohustades ümberkaudseid omavalitsusi maakasutust just elamuehituseks planeerima.

Näiteks võtab ta Helsingi piirkonna omavalitsuste ja riigi lepingud, mille kohaselt on omavalitsused kohustatud kavandama rohkem elamuehituseks ette nähtud põrandapinna ruutmeetreid.

"Plaanid on viinud kavandatava ehitusmaa suurenemiseni ja uued kodud valmivad nüüd rekordtasemel," kirjutab Wessman.

Tõepoolest, kasvav pakkumine on hakanud eluasemete hindu pärssima, eriti Suur-Helsingi piirkonna äärealadel. Ainult Helsingi kesklinnas on hinnad jätkuvalt tõusnud.