“See on suur murrang Eesti majanduse jaoks,” kommenteeris TTÜ professor Mart Min teisipäeval toimunud Eesti esimese tehnoloogia arenduskeskuse finantseerimislepingu allkirjastamist Postimehele.

Arenduskeskused hakkavad tegelema ettevõtjate jaoks reaalset väljundit omava teadus- ja arendustegevusega (T&A), mida Eestis ei ole äriettevõtete vähese huvi ja rahaliste vahendite puudusel eriti tehtud.

“Ajud ja ideed on meil olemas ning kui saame seda rahaliselt toetada, siis on Eestil potentsiaali tõusta innovatsiooniriikide hulka,” rääkis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tehnoloogia arendusdirektor Madis Võõras.

Vaid T&A abil saavad ettevõtted toota suurema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. See loob aluse uute kõrgepalgaliste töökohtade tekkeks ning parandab Eesti konkurentsivõimet. “Arenduskeskuse idee oli meil juba 1990ndate lõpul, kuid rahaliste vahendite puudumisel sai see alles nüüd teoks,” märkis OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskuse nõukogu esimees ja TTÜ professor Toomas Rang.

Mart Min kinnitas, et tema arvates andis ELiga liitumine tehnoloogia arenduskeskuste loomiseks positiivse tõuke. “Eesti ise ei oleks suutnud vajalikus ulatuses ettevõtmist finantseerida,” arvas Min.

Majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso sõnul tuleb raha küll suures osas ELi struktuurifondidest, kuid otsus, millesse riik investeerib, tehakse ikkagi kohalikul tasandil.

Min kinnitas, et tehnoloogia arenduskeskus OÜ Eliko alustas teadustööd juba kevadel. Siiani on rahalist abi saadud teadusgrantidest, ettevõtetelt ja ka omaenda taskust. TTÜ rektori Andres Keevalliku sõnul on Eesti pidanud ennast teadmistepõhiseks riigiks.

„Tegelikult pole meil aga millegagi kiidelda,” ütles Keevallik, kelle sõnul on Eestis juba alus- ja rakendusuuringute proportsioon paigast ära.

Võõrase sõnul on Eesti kulutanud teadusele ja arendustegevusele siiani häbematult vähe. „Oleme selles osas tagapool mitmest Ida-Euroopa riigist,” lisas Võõras. „Väga tähtis on, et teadus- ja arendustegevusse investeeriksid nii riik kui ka ettevõtjad, sest arendustegevuse sihiks on jõuda turule just ettevõtluse kaudu,” selgitas Võõras.

Põhjamaades kulutatakse T&A-le enam kui kolm protsenti SKPst. Eestis moodustavad kogukulutused T&A-le vaid 0,7 protsenti SKPst, samal ajal kui ELis on see näitaja keskmiselt 1,9 protsenti.