„Mõtlesin loomulikult, et läheks kuskile tuttavasse, lähedal asuvasse riiki, aga juhtus nii, et nüüd on mul katta Austraalia, Uus-Meremaa, Indoneesia, Vanuatu, Tonga ja Fidži. Nii et elu tegi sellise huvitava pöörde,” kirjeldab paar kuud ametis olnud Kersti Eesmaa (45) energiliselt oma nädalasel visiidil Eestisse.

Eesmaal on selge visioon, mida ta tahab Eesti ja Austraalia kaubandussuhete arendamiseks oma nelja-aastase ametisoleku aja jooksul ära teha. Välisministeeriumis 23 aastat tagasi tööle asununa on ta üks neist vähestest Eesti diplomaatidest, kel on haridus just väliskaubanduse alal. 1990. aastate keskel ministeeriumis WTO liitumisläbirääkimistega alustanud Eesmaa on varasemalt lähetuses olnud nii Genfis kui ka Brüsselis.

Mismoodi on töösse ja uude eluolusse sisseelamine läinud?


Kuna minu jaoks oli see täiesti uus valdkond – olin olnud hoopis konsulaarosakonnas ja poliitikaga tegelenud ainult lähiriikide osas, siis kohtusin enne minekut väga paljude inimestega. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) praktiliselt kõikide suundadega, kõigi meie osakondadega, kus ma oskasin näha kokkupuudet Austraaliaga ja ka ettevõtjatega, kes seal tegutsevad.

Peamine eesmärk, miks just mind sinna saadeti, on see, et minus on ühendatud majanduspool – mida me tahame kindlasti seal väga edendada –, teiselt poolt konsulaar- ja diasporaapool. Hinnanguliselt on seal 10 000–12 000 eestlast, väga erinevad rühmad. Kuna ma tunnen konsulaarpoolt hästi, üritasin majandushuvi enda jaoks defineerida – mis see siis on, mida minult oodatakse ja mida ma üldse teha saan?

Mis pilt teil nende kohtumiste jooksul kujunes? Millised on Eesti huvid Austraalias ja Okeaanias?


Üks asi, mida alati räägiti, oli: nii kaugel! Eestlaste arusaamas on Austraalia nii kaugel. Seda teatakse turismisihtkohana, teatakse, et seal käivad noored tööl, teatakse, et seal elab rikas väliseestlane ja võib-olla teatakse seda, et Tanel Padar laulis eelmisel aastavahetusel Sydneys. Eestlaste jaoks on Austraalia selline ranna ja eksootika maa, mitte riik, kus teha äri.

Tegelikult ei ole ta üldsegi nii kaugel. Unustatakse ära selle turu suurus – 25 miljonit inimest, kes räägivad inglise keelt, on meiega samast kultuuri- ja väärtusruumist, suhtuvad ärisse samamoodi – seda peab pikemalt tutvustama. 

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid: