„Oleme saanud viimastel päevadel arvukaid pöördumisi nii liikmetelt kui teistelt väikestelt ja keskmistelt ettevõtjatelt (VKE), millest tulenevalt oleme pannud kokku nimekirja ettepanekutest, millega valitsus võiks arvestada koroonaviiruse mõju leevendamisel ettevõtlussektorile,“ ütles EVEA president Heiki Rits.

Tema sõnul tegelevad nad igapäevaselt ettevõtjate nõustamisega ning teevad aktiivselt koostööd riigiga väikeettevõtjate teavitamisel ja kaasamisel võitlusse viiruse leviku ja majandusliku mõju piiramiseks.

„Seepärast on äärmiselt oluline, et riik kaasaks EVEA-t keerulise majandussituatsiooni lahendamiseks moodustatavatesse komisjonidesse ja töörühmadesse, sh töötukassa nõukogu koosolekutele, kus arutatakse kiiresti rakendatavaid leevendusmeetmeid,“ lisas Rits, kellel on täna ka kohtumine eaministriga.

Toome ära EVEA 19 ettepanekut valitsusele:

A. Töötajate sissetuleku kaotuse kompenseerimise abinõud
1.1. Töötaja, kellele on arsti otsusega kehtestatud personaalne liikumispiirang seoses tema või tema pereliikmete COVID-19 nakkuse kahtlusega, töölt sunnitud puudumise aja eest makstava töötasu hüvitamine RaKS (ravikindlustuse seadus) alusel ja esimesest puudumise päevast ka juhul, kui karantiini ei ole kehtestatud;
1.2. Tööandja otsusega töölt kõrvaldatud põhjendatud nakkuskahtlusega töötaja töötasu hüvitamine töötuskindlustuse vahenditest;
1.3. Sundpuhkusele saadetud töötajatele hüvitise maksmine TööKS (töötuskindlustuse seadus) alusel töötuskindlustuse vahenditest ning tööandja vabastamine kohustusest tasuda selle aja eest tööjõumakse.

B. Koondamine majandussektori või konkreetse tegevuspiirkonna majandustegevuse olulise häirumise või täieliku seiskumise tõttu
1.4. Töölepingu ülesütlemisel etteteatamisajast puudujääva aja eest makstava hüvitise kompenseerimine töötuskindlustuse vahenditest;
1.5. Tööandja poolt makstava koondamishüvitise (1 kuu keskmine töötasu) kompenseerimine töötuskindlustuse vahenditest.

C. TLS (töölepingu seadus) regulatsiooni muutmine pankrotilaine ärahoidmiseks
1.6. Tööandjale õigus saata töötajaid sundpuhkusele kui piirkonna või konkreetse majandussektori ettevõtlus on kriisi tõttu oluliselt häirunud. Vajalik määrata KESTUS, TINGIMUSED, HÜVITISE SUURUS.
1.7. TLS §37 sätestatud regulatsioon töötasu vähendamiseks töö mitteandmise korral – eriolukorra väljakuulutamise hetkest alates peab puudutatud piirkondades / kriitiliselt kannatada saanud sektorites olema võimalik rakendada ilma 14-päevase etteteatamiseta. Töötasu alampalga ulatuses kuni kolm kuud töötuskindlustuse vahenditest. Töötajal ei ole õigust keelduda.

D. Konkreetse tegevuspiirkonna või –sektori tegevuse olulise häirumise tõttu (nt. ettevõtte käibe langus 30% või rohkem) ettevõtetel tekkivate raskuste leevendamine, pankrotilaine vältimine
1.8. Maksude ajatamine ilma viivisintressita;
1.9. tööjõumaksude maksmise kohustusest vabastamine karantiinis/nakkuskahtluse tõttu eemalviibimise/tasulisel või palgata sundpuhkusel viibimise aja eest;
1.10. tööjõumaksude soodustused kuni 6 kuud pärast töötajate töölenaasmist sundpuhkuselt.
1.11. Laenumaksete peatamise instrumendid – eriolukorra väljakuulutamise tõttu kui ettevõtte käive on olukorra tõttu langenud rohkem kui 30%, peaks ettevõttel olema õigus nõuda finantsasutuselt laenumakste peatamist (maksepuhkus) ilma sanktsioonideta kuni normaalse olukorra taastumiseni (MÄÄRATA TINGIMUSED) – riigi (Kredex vms) garantii.
1.12. Otsetoetused ja riigilaenud puudutatud piirkondade ja -sektorite väikestele ja keskmistele ettevõtetele kelle käive on olukorra tõttu langenud rohkem kui 30%. Otsetoetusi (tagastamatut abi) vajavad kindlasti kultuuri-, haridus-, ja sotsiaalsfääri ettevõtted, majutus- ja toitlustusettevõtted ning ettevõtted, kelle tegevus on seotud vahetult eelnimetatud sektoritele teenuse pakkumisega või töö tegemisega (nt. koristus- ja puhastusteenused, pesumajad jms). Äärmisel oluline on kohelda võrdselt avaliku ja erasektori ettevõtteid (nt. erakoolid ja –lasteaiad ning lastehoiud võrdselt riigi- ja munitsipaalharidusasutustega; era-tervishoiuteenuse pakkujad; , erateatrid ja –muuseumid, ürituste korraldajad.

E. Toetusmeetmed üksikisikutele
1.13. Kodulaenumaksete peatamine töö kaotamisel või sissetuleku olulisel vähenemisel
1.14. Sundpuhkuse tasu maksmine töötuskindlustuse vahenditest osaliselt ka pikemalt kui 14 päeva näiteks tingimusel, et töötaja võtab vastu ajutise töö piirkonnas (elutähtsate teenuste tagamine vms), kui talle seda pakutakse.

F. Teavitusmeetmed, teised olulised meetmed
1.15. Avada „Kuum Liin“ (e-post, telefoniliin, sotsiaalmeedia kanal) ettevõtjate küsimuste ja ettepanekute kogumiseks ja edastamiseks Valitsuse kriisikomisjonile, võimalusel – ka ettevõtjate nõustamiseks.
1.16. Avada Töötukassa juures ajutine tööturu portaal, kus seiskunud sektorite töötajad saaksid leida ajutist tööd kaubanduses, kullerfirmades jms. See toimiks teatud mõttes “tööjõupangana”, kust saaks töötajaid laenata kuni nende põhitööandja taastab tegevust.
1.17. Testimine nakkuskandluse tuvastamiseks – vaja on oluliselt avaramaid võimalusi, see aitab rahustada inimesi ja säilitada seeläbi ettevõtetele kindluse, et tööl käivad töötajad on terved.
1.18. Kaitseliidu liikmete kutsumine teenistuskohustuste täitmisele – ennekõike võiks kutsuda neid liikmeid, kes hetkel ei ole aktiivselt tööga hõivatud (on palgata puhkusel vms).
1.19. Kutsume üles avaliku sektori hankijaid mitte tühistama oma tellimusi teenustele ja kaupadele isegi juhul, kui need on seotud eriolukorra tõttu ära jäänud üritustega, vaid lükata hanke tähtajad edasi kindla lubadusega neid täita. Samuti kutsume üles võimalusel tarnijatele osaliselt maksma hankega seoses juba tehtud kulude katteks.

Täna saatis oma ettepanekud valitsusele veel teinegi ettevõtjate katuseorganisatsioon, Eesti kaubandus-tööstuskoda, kes palub oma pöördumisega peaministril kaaluda erinevaid valdkondade spetsiifikast lähtuvaid ettepanekuid ning vajadusel ka vastavate organisatsioonidega kohtuda.

"Tekkinud olukord on erakorraline meie kõigi jaoks, mille tekkimist ei olnud võimalik ette näha ega selleks täiel määral valmistuda," ütleb koja juhatuse esimees Toomas Luman peaministrile saadetud kirjas.

"Tekkinud erakorralises olukorras majandusele peame siiski oluliseks tuua välja järgnevad meetmed, mida peame inimeste heaolu ja majanduse toimivust arvestades vajalikuks rakendada," märgib ta. Koja juhatuse esimehe kinnitusel toetab neid ettepanekuid ka Eesti suurettevõtjate assotsiatsioon.

Toome ka nende 11 ettepanekut siin ära.

1. Keskenduda Vabariigi Valitsuse üleselt tegevustele, mis aitavad viiruse levikut takistada ning sellega kaasnenud mõjusid leevendada ning lükata edasi kõik mitteprioriteetsed eelnõud ja nende menetlemine sh sellised, mis võiksid potentsiaalselt tuua kaasa uusi koormisi ettevõtjatele. Nii ettevõtjad, täitevvõim kui ka valitsussektor, peavad saama keskenduda hetkel viiruse leviku tõkestamisele ning selle mõjude leevendamisele.

2. Oluline on informatsiooni ja juhiste kiire ja selgesõnaline andmine, et vältida hilisemaid vaidluseid ja rakendada meetmeid ühetaoliselt sh erasektoris. Oleme seisukohal, et eriolukorrast tulenevaid piiranguid tuleb rakendada hetkel pigem karmimalt ja viivitusteta, sest vajadusel on võimalik neid ka olukorra normaliseerumisel ennetähtaegselt tühistada. Ettevõtlusorganisatsioonid ja ettevõtted on kindlasti valmis juhiseid ka omalt poolt operatiivselt edasi andma.

3. Piiriülese kaubavahetuse toimimiseks, kuni äärmise vajaduseni, mitte sulgeda piiriületuse võimalust kaubaveo transpordile ning töötada selle nimel, et vastavaid piiranguid ei rakendataks ka rahvusvaheliselt. Kaubatranspordi toimivus mõlemal suunal on äärmiselt oluline.

4. Leida lahendus olukordadele, kus töötajad on sunnitud olema ajutiselt kodus ega saa teha tööd ning tööandjale oleks töötasu säilitamine ebamõistlikult koormav:

  • Leiame, et ühe võimalusena tuleks pandeemia olukorras tekkinud ajutist palgata puhkusel olekut või karantiinis olekut käsitleda sunnitud töötusena, mille korral oleks võimalik tagada töötuskindlustusega hõlmatud isikutele kindlustushüvitise maksmine Töötukassa kaudu. Inimeste toimetulek käesolevas situatsioonis on esmatähtis ning minimaalseks tuleks viia olukordade tekkimise võimalus, kus inimene otsustab haigusnähtude ilmnemisel või pärast haigestunuga kokkupuudet siiski minna tööle, kartes sissetuleku vähenemist.

5. Ettevõtetele, kes satuvad tegevusraskustesse ja kelle finantskohustuste, eelkõige laenu põhiosa tasumise teenindamine muutub võimatuks, tagada võimalus taotleda kiiresti Kredexi garantiid finantsasutustele esitamiseks. Sarnane võimalus tuleks luua ka eluasemelaenu võtjate abistamiseks, kes satuvad töö kaotuse või sunnitud ajutise töötuse tõttu laenumaksete tasumisega raskustesse.
6. Koos Eesti Pangaga otsustada krediidiasutuste kapitaliseerituse nõuete leevendamine, mis võimaldaks pankadel ka ise laiemalt klientide makseraskustele vastu tulla:

  • Pangad üritavad tänases olukorras maksimaalselt klientidele vastu tulla, aga kehtiv regulatsioon käsib panna restruktureerimise märke (forbearance) kõikidele maksepuhkustel olevatele laenudele. Et see olukord muuta panga jaoks vastuvõetavaks, oleks vaja Euroopa Keskpanga tasemel vastutulekut, et esimese kolme (või enamagi) kuu jooksul ei märgita laene “forbearance” märkega ning alles siis saab teha otsuse, kas ettevõte on võimeline jätkama (ehk laenud tuleb restruktureerida) või ei ole (pankrott). Kui aga pangad peavad märkima oma portfelli restruktureerimise märkusega, siis mõjub see väga halvasti ka pankade kapitaliseeritusele.
7. Vaadata üle riigihangete ja EL toetuste maksetähtajad ning rakendada kiirendatud tasumist (tavapärase 90 või 120 päeva asemel kuni 10 päeva) ning kaaluda ka ettemaksete tegemist.


8. Riigihangete ja raamlepingute puhul suhtuda mõistvalt tarneraskustesse, mitte rakendada leppetrahve või lepingu ülesütlemist, lepingu täitmisega viivituse korral. Selle üheselt rakendamiseks on meie hinnangul vajalik vastav Vabariigi Valitsuse otsus, millele hankijad saaksid tugineda.
9. Deklaratsioonide, aruannete sh majandusaasta aruannete esitamisega viivitamiste korral mitte rakendada sanktsioone. Sama rakendada pandeemia ajaks ka maksudeklaratsioonide osas, kui ettevõtja on sellest maksuhaldurit eelnevalt teavitanud ja deklaratsiooni esitamise viivitus tuleneb inimeste puudusest.
10. Üldiste meetmete kõrval peame vajalikuks töötada välja ka eriolukorrast ja rahvusvahelisest pandeemiast tekitatud oluliste negatiivsete mõjude leevendamiseks otsese kahju vähemalt osalise hüvitamise mehhanism. Eelkõige tuleks seda rakendada ettevõtete suhtes, kelle majandustegevus tulenevalt eriolukorra meetmetest on sisuliselt seiskunud, et ära hoida suurema kahju tekkimine.
11. Anda välja selgesõnaline juhis, et eriolukorra kehtivuse ajal tuleb ka tsiviilsuhetes käsitleta lepinguliste kohustuste täitmata jätmist nt tarneraskuseid, teenuse osutamisega viivitusi jne, vääramatu jõu asjaoludest põhjustatuna, millede ilmnemine ei anna alust lepingute ülesütlemiseks ega leppetrahvide nõudmiseks.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!