Vastupidi, kus vähegi võimalik, tuleks hankijatel kõik otsused ära teha ning hankeleping võitjaga ära sõlmida. Uute hankelepingute sõlmimine ning tulu teenimise võimaluse tekkimine võib aidata täna raskes olukorras olevaid ettevõtjaid mitte lihtsalt käivet teha, vaid kriisis ellu jääda. Mida suurem on aktiivsus majanduses, seda kiiremini Eesti kriisist ka taastub.

Teatud valdkondades ei pruugi kriis aga soosida kiirete otsuste tegemist ning hankelepingute kiiret sõlmimist. Kriisi mõju konkreetses valdkonnas võib olla nii suur, et ettevõtjatel kulub kogu aeg investorite ja tarnijatega läbirääkimiseks, tellijate teavitamiseks ning töötajate töö ümberkorraldamiseks (nt transpordis). Sellises olukorras võib ettevõtjale hoopis abiks olla see, kui hankija lükkab lähinädalatel saabuvad pakkumuste esitamise tähtajad edasi. See on kasulik ka hankijale, sest kui ettevõtjatel pole täna aega pakkumuste vormistamiseks ja esitamiseks, siis on ka konkurents hankel väike. Teadagi tähendab see hankijale näiteks kõrgemaid hindu või vähem soodsaid tingimusi.

Ettevõtja, ole aktiivne

Teisest küljest ei tasu ettevõtjatel jääda üksnes hankija tegevust passiivselt jälgima, vaid kasu on sellest, kui võtta aktiivselt hankijaga ühendust ning paluda hankijal kas otsuste vastuvõtmist kiirendada või lükata hanketähtaegu edasi. Võtmesõna selles olukorras on kommunikatsioon. Kuna läbirääkimised on riigihangetes reeglina keelatud, siis tuleks kogu suhtlus siiski pidada läbi riigihangete registri ja vältida võimalusel telefonikõnesid.

Kui ettevõtjad pole hankijaga ühendust võtnud, et paluda hanketähtaegade pikendamist, soovitan hankijatel ise edastada pakkujatele läbi riigihangete registri päring ja paluda informeerida, kas oleks vajalik hanketähtaegasid edasi lükata.

Iga-aastaselt suunatakse läbi riigihangete turule ca 25% riigieelarve mahust (ca 2,5 miljardit eurot). Riigihangete läbiviimisega jätkamine ning uute alustamine on samuti ettevõtjate jaoks jätkuv „päästemeede“, mida ei tohiks teiste erakorraliste päästemeetmete taustal unustada.

Koroonaviirus COVID-19

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 1. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!