Töötukassa 70-protsendilist palgatoetust saavad ettevõtted, mis on suutelised ise töötaja kohta maksma 150 eurot ning lisaks maksuraha. Kui aga väikeettevõttel või ka vähe aega tegutsenud ettevõttel ei ole rahavaru, kus nõutud summat võtta?

Vastust sellele küsimusele ei ole.

Töötukassa nõukogu otsustas tööandja enda panuse nõude kehtestada tööandjate endi ehk tööandjate keskliidu soovil selleks, et välistada võimalikke pettusi. Ja üldise põhimõtte kohaselt soovitakse toetada elujõulisi, kriisi tõttu ajutiselt raskustesse sattunud ettevõtteid. Kui seda 150 eurot töötaja kohta välja käia ei ole, tuleb ka toetusest suu puhtaks pühkida.

Kas oleks väikeettevõtjal võimalik raha saada Kredexist?
Kredexi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge ütles, et täpsemaid tingimusi saavad nad kommenteerida järgmisel nädalal, kuid laene saab kasutada kõikide jooksvate kulude, sealhulgas palgakulude katmiseks ning investeeringute tegemiseks.

Päästepaketil on Kerge sõnul kolm peamist eesmärki: säilitada ettevõtete töökohad, tagada äritegevuse jätkusuutlikkus ning toetada lisainvesteeringute tegemist tootearenduseks ning tootmisvõimekus laiendamiseks. „Väikeste ettevõtete puhul on fookus kindlasti kahel esimesel ehk säilitada töökohad ja äritegevus,“ lausus ta. Lisaks neljapäeval heaks kiidetud esimeses meetmete paketis toodule on KredEx muutnud oma seniseid teenuseid paindlikumaks, mistõttu loodetakse, et mõju saab olema võimalikult laiapõhjaline ja jõuab võimalikult paljude erinevate ettevõteteni.

Päästepaketi meetmetest osa saada soovival ettevõttel peavad rahaasjad olema eelmise aasta lõpu seisuga korras ehk ettevõte ei tohi olla juba varem raskustesse sattunud. „Meetmed on mõeldud ikkagi otsesel või kaudselt koroonapuhangust tingitud mõjude leevendamiseks,“ selgitas Kerge. Samuti peab ettevõttel olema kriisist välja tulemiseks nägemus ja plaan. „Meie saame omalt poolt aidata laenukäenduse ja laenuga. Ettevõtjalt ootame plaani, kuidas saadava toe abil tänastest raskustest välja tullakse ning oma kohustusi täidetakse,“ rääkis Kerge.

Kas ei ole aga karta, et raskused toovad kaasa väikeettevõtete ning alustanud, vähe aega tegutsenud ettevõtete pankrotilaine?
„Paraku on nii, et mida kauem eriolukord ja piirangud kestavad, sest rohkem näeme koondamisi ja pankrotte. Muidugi pole see rõõmustav, aga ettevõtlus on täis riske ja pankrott on üks osa sellest,“ tõdes Tööandjate keskliidu juht Arto Aas.

Koroonaviirus COVID-19

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 1. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!