Eestis on mitmete salongidega iluteenuste stuudio, mis kutsub inimesi praegusel eriolukorra ajal tasuta protseduuridele. Sellistele, mis tõstavad muuhulgas immuunsust. MTÜ Eesti Kosmeetikute Liidu juhatuse liige Piret Kesküla ütleb, et nad hakkasid hiljuti saama paanikas töötajate pöördumisi, kus räägiti, et neid sunnitakse selles salongis töötama.

„See oli meile šokkuudis. Tulid ahastavad abipalved, et me teeks midagi. Omanik muudkui reklaamib. Kõrvuti on samal ajal neli klienti ja nendega tegeleb üks töötaja. Neil ei ole aega seal desinfitseerida. Tegime avalduse politseisse," räägib Kesküla. Nad ootavad veel sarnaseid pöördumisi.

Kui tavaloogika järgi peaks iga ettevõte ja sektor soovima, et neil lubataks uksed lahti hoida ja raha teenida, siis eriolukorra ajal, eriti viimaste päevade sõnumite valguses, on paljudele saanud selgeks, et lähikontakte tuleb iga hinna eest vältida. Eile tuli teade kaubanduskeskuste osalisest sulgemisest. Sealsed ilusalongid said samuti käsu uksed kinni panna. Lõpuks ometi, ütleb Kesküla. Samas ei kehti see keeld eraldi seisvate ilu- ja juuksurisalongide kohta.

„Ootame otsust, et ka need tuleb sulgeda. See on viiruste pesa. Üks kosmeetik just andis teada, et on nakatunud ja võib-olla on nädalaid oma klientidele nakkust edasi andnud," ütleb Kesküla.

Suur probleem - FIE-d

Kesküla toob välja, et kindlasti on ka neid teenusepakkujaid, kes täna soovivad jätkata, isegi kui neil on hirm enda ja klientide tervise pärast. Need on üheinimese firmad ja FIE-d, kellele ükski senine valitsuse välja käidud meede ei kohaldu. See tähendab, et kui nad soovivad, et leib jätkuvalt laual oleks, siis peavad nad hambad ristis tööd tegema.

„See rakendus, mille juht eile sõna võttis, hakkas aktiivselt tegutsema eelmisel nädalal. Seal on siis ka mingite neiude kommentaarid juures, kes ütlevad, et nii tore, et saab teenust tarbida. Kindlasti on veel ka ülbeid teenusepakkujaid, kes lihtsalt soovivad raha teenida ja teiste kliente üle meelitada, aga valdav osa sektorist on vastutustundlikud ja paanikas," ütleb Kesküla.

Pilt on trööstitu

Iluteenust pakkuvates salongides vaatab Kesküla sõnul vastu kohati trööstitu pilt. Iluteenindajad on tema poole pöördunud ja kirjeldanud, et kuna teenindaja peab pindu kliendi ees puhastama, siis on aknapesu vedelikku kallatud desovahendi pudelisse, sest õige vahend on otsas. Üks ilubrändide maaletooja olevat selles leidnud raha teenimise võimaluse ja küsivat 5 liitri eest tavapärase kümne euro asemel 80 eurot. Tegelikult on aga murekoht mujal.

„Võime ju nühkida lappidega ja pritsida, aga see ei tähenda, et viirus ei leviks. Tegemist on piisknakkusega. Stomatoloogid on töö lõpetanud, esteetiline meditsiin on kinni. Aga meid ei ole pandud. Klient on pikali, hingab, räägib. Mikroobid ja viirused levivad. Paljud meie iluteenindajad ei ole hügieeni ja mikrobioloogia alaseid loenguid saanud. Need ei ole õppekavadeski tihti," nendib Kesküla.

Piinlik arstide ees

Kesküla naerab ka selle peale, kui eelmainitud rakenduse looja rääkis iluteenindajate ja klientide poolt kasutatavatest kinnastest ja maskidest. Kuidas küünetehnikud või näohooldust tegevad teenusepakkujad nendega toimetada saavad? Valitsus on andnud korralduse püsida kahe meetri kaugusel, aga iluteenindajal see võimalus kliendiga tegeledes puudub.

„Mul on endal piinlik meditsiinitöötajate ees. Tean arste, kes õmblevad ise marlimaske, et saaks tööd teha. Iluteenindajad aga raiskavad praegu olemasolevaid maske, mida võiks arstidel vaja minna. Kui arstid paluvad abi kaitsevahendite osas, siis miks valitsus sellele vastu töötab?" küsib Kesküla.

Jah, sektori esindajad soovivad, et valitsus teeks otsuse ja sulgeks ka ilu- ja juuksurisalongid.

„Kannatame ära. Miks peab eelistama iluteenindust? Kas otsustajad kardavad, et neil ei ole kuskil juukseid lõigata? Kas nad ei kannata ära kuni eriolukord läbi saab? Oleme väga palju toetusallkirju saanud sulgemiste poolt," räägib Kesküla ja nendib, et paraku on siiani ka suur hulk kliente, kes survestavad, et miks nende tavapärane kosmeetik või juuksur ei tööta. Neil on vaja ripsmed ära teha.

„Mõnel on ripsmed elu küsimus. Paljudel puudub ohutunne. Issanda loomaaed on kirju. Me räägime aga inimestest, kes ei ole äärmuslikud. Samas peame rääkima ka vene inimestest, kes elavad paralleelmaailmas ja ei teadvusta olukorra tõsidust," ütleb Kesküla ja toob välja, et kui nende üleskutset salongid sulgeda lugesid valdkonna venekeelsed ettevõtjad ja töötajad, siis vastuseks saadud kirjad olid kohati nii solvavad, et nendega oleks võinud vabalt ka juristi poole pöörduda.

„Venemaal on ju kõik hästi ja nad vaatavad sealseid kanaleid. Ütlevad, et miks me soovime nende leiba laualt võtta. Eks nende seas on ka palju neid, kes äri mustalt ajavad," ütleb Kesküla.