Balti jaama turuhoonele kehtivad teatud määral samad piirangud mis kaubakeskustele, aga turu eripärast tulenevalt saavad rohkem kaupmehi oma poode lahti hoida. Näiteks võib kinnises turuhoones toidukaupa endiselt edasi müüa - eeldusel, et kauplejad tagavad külastajatele desinfitseerimisvahendid ning oma pindade piisava puhastuse. Kehtib üldine piirang, mille kohaselt peavad inimesed hoidma omavahel 2m distantsi - selle järgimist peavad jälgima poeomanikud ja ka poe külastajad.

Samas vastab turuhoone kaubanduskeskuse tunnustele (palju erinevat liiki müüjaid) ja kui kinnises turuhoones on müügil ka riided ja muu kaup,tuleb need poed sulgeda. Eraldi sissepääsuga poed võivad lahti olla.

Astri Grupi turundusjuht Matthias Vutt selgitas Ärilehele, mida kriis ja keskuste osaline sulgemine neile kaasa on toonud ja millise pilguga vaadatakse tulevikku.

Kuidas mõjub kaubanduskeskuste osaline sulgemine Astri Grupile?

Sarnaselt kõikidele teistele kaubanduskeskustele mõjub antud olukord ka Astri Grupile raskelt. Teeme grupina koostööd sadade poodide ja söögikohtadega, keda kõiki antud kriis otseselt puudutab. Kuna meie üks põhiväärtusi on pikaajaline partnerlus, siis teeme endast kõik oleneva, et häid üürisuhteid hoida ning raskel ajal üheskoos hakkama saada. Märksõnaks on siinkohal tihe ja avatud koostöö.

Kas ka Balti Jaama Turg on selle piirangu sees?

Reedest kehtima hakanud piirangud otseselt turge ei puuduta (va 2+2 reeglid), kuid vaatama sellele oleme juba kasutusele võtnud erinevaid meetmeid, et turu üürnike abistada ning inimeste tervise eest hoolitseda. Nii näiteks oleme kinni pannud Balti Jaama Turu teise korruse (va antiigiosa ja restorani Toit's, millel mõlemal on eraldi sissepääsud õuest), plaanime sulgeda 0 korruse poed (va Selver) ja teenused ning ilmade soojenedes on võimalik meil näiteks juurviljatänav ka turu väliosasse liigutada.

Turu tänavatoidu valmistajad teostavad ainult kaasamüüki ning samuti eemaldasime turu sisealadelt kõik lauad ja toolid, et inimesed ei jääks tänases olukorras turule aega veetma. Hoiame olukorral jooksvalt silma peal ning üritame leida nii rahva tervise kui ka üürnike jaoks võimalikult mõistlike lahendusi.

Kui keeruline, kallis, ajamahukas oli sellist muutust ellu viia?

Eks olukord on kõigi jaoks uus ning keegi varasemalt selliseid muudatusi limiteeritud aja jooksul ellu kutsunud ei ole. Kõige ajamahukam osa on kindlasti oma heade üürnike ja koostööpartneritega suhtlemine. Üritame seda teha võimalikult personaalselt ning mõistlikult. Proaktiivselt suheldes saame olukorra keerukuses siiski kenasti hakkama.

Kui kaua selline olukord kesta võiks?

Me ei ole kindlasti õiged inimesed, kellelt kriisi prognoose küsida. Esialgu lähtume valitsuse otsusest, mis kehtib järgmised kaks nädalat. Seejärel vaatame edasi. Loodetavasti püsivad inimesed kenasti kodudes, hoolitsevad oma tervise eest ning seljatame kriisi üheskoos oodatust kiiremini.

Miks on keskuste suures osas sulgemine vale? Tean, et keskused üldiselt ei pooldanud seda.

Rahva tervise seisukohalt oli keskuste sulgemine ainuõige samm. Pigem on poleemikat tekitanud erisused, mis mõnedel poodidel ja teenustel lubavad avatuks jääda, kuid teistel mitte. Lisaks on ka ebaselge, mis leevendusmeetmeid hakatakse ettevõtetele valituse poolt pakkuma. Samas, kui nii on kord kehtestatud, siis tuleb seda järgida ning fookus seada kriisi kiirele seljatamisele.

Võib see tähendada ka teatud kaupluste-teenusepakkujate nö surma?

Ei saa salata, et väga paljud ettevõtted panevad peale kriisi oma uksed kinni või on seda juba tegemas. Olukord on kõigi jaoks ootamatu ning kellelgi pole olnud aega sellisteks sündmusteks ettevalmistumisel. Tuleb mõista, et sellist majanduskriisi pole veel varem olnud. Peame tegutsema väga targalt ja lootma ka riigi abile, et üheskoos sellest võimalikult puhtalt välja tulla.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!