Kolmapäeva õhtuks selgus, et hoolimata faktist, et saarel endal on nakatumised esialgu kontrolli all, oli Eesti esimene koroonaviiruse ohver pärit just Hiiumaalt. „Emotsionaalselt on see raske hetk kogu Eestile, seda enam Hiiumaale,“ kirjutas vallavanem ja kriisikomisjoni juht Toomas Rõhu sotsiaalmeedias tehtud pöördumises.

Lisaks on põhjust olla murelik ka sellepärast, et varasemad kriisid on pigem näidanud: taastumistase saare majanduses on alati madalam, kui enne kriisi ja vähem kui 10 000 elanikuga saarel annab ka mõnekümne töökoha kadumine valusalt tunda.

Saare esimesel karantiinipäeval 600 kõnet

Hiidlased soovisid ühenduse piiramist Saaremaaga tegelikult juba enne valitsuse otsust, sest teave seal võrkpallivõistlusest alguse saanud nakatumistest levis. Riigi kriisikomisjoni korrraldus mandrilt saartele liikumist piirata tõi siiski segadust üksjagu.

Emmaste osavallavanema Hergo Tasuja sõnul tuli esimesel piirangu päeval valla poolt sisse seatud infotelefonile mõne tunniga 600 kõnet, milles uuriti piirangute kehtimist ja võimalikke erandeid.

Saare lukku panek tuli tegelikult kergendusena, sest eriolukorra kehtestamisel oli ebaselge, kas ja kuidas inimesed, kellel Hiiumaal suvekodu, siia isolatsiooni saavad tulla ja milline on kindlus, et nad endaga haigust kaasa ei too. Praegu on liikumispiirangu aluseks alaline elukoht ja kehtib põhimõte, et üldjuhul saab praamiga sõita ühe korra – kas mandrile või siis Hiiumaale koju.

Hiiumaa Ettevõtjate Liidu tegevjuht Arno Kuusk ütles, et ilmselgelt on kõik saare ettevõtjad keerulises olukorras ja tegutsevad tund ja päev korraga, teadmata, mis homne enesega kaasa toob. „Oleme alles kriisi alguses, mõjud avalduvad järk-järgult ja praegu peab olema tähelepanu keskpunktis inimeste tervis. Ettevõtete teguvus jätkub võimalust mööda,“ lausus Kuusk.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on avanud kriisiabikeskus.ee veebilehe, mille kaudu paluti ka Hiiumaa ettevõtjatel olukorra kohta tagasisidet anda. Vastanud ettevõtjad olid hinnangutes ettevaatlikud.

„Kõik sõltub sellest, kuidas jäävad toimima Euroopa sisesed tarneahelad, mis on olulised nii tooraine saarele saamiseks kui ka toodangu väljaveoks,“ lausus ASi Dagöplast tegevjuht Kulvo Pendra. Käinas asuvas ettevõttes töötab 90 inimest.

Tegelik kriisi mõju selgub sügiseks

„Oleme piiranud inimeste majasisest liikumist eri osakondade vahel ja see saab toimuda vaid töövajadustest lähtuvalt. Tootmisettevõttes aga ei ole kodukontor suurema hulga inimeste puhul lahenduseks. See, mida kriis tegelikult ettevõttele tähendab, saab selgeks sügiseks,“ rääkis Kärdlas 190 inimesele tööd andva ASi M ja P Nurst juhatuse liige Agur Nurs.

Hiiumaa ühe suurima turismiettevõtja OÜ Mainegrupp omanik Sander Kopli oli konkreetsem: „Tegemist on katastroofiga, mis ettevõttele juba toonud kahju kümneid tuhandeid. Enamus töötajatest on sundpuhkusele saadetud. Kui lähema kuu jooksul valitsuselt mingeid konkreetseid leevendusmeetmeid ei tule, pole muud varianti, kui inimesed töölt vabastada,“ teatas ta.

Hiiumaa Tarbijate Ühistut juhtiv Kaja Antons ütles, et ka Hiiumaale jõudis eriolukorra kehtimise järel kerge ostupaanika, mis praeguseks rahunenud. „Kauplustes desinfitseerime pindasid sagedamini ja klientidega kokku puutuvatele töötajatele on jagatud näomaskid ning desinfitseerimisvahendid,“ rääkis ta.

Samuti on need autojuhtidel, kes teevad kaubavedusid mandrilt. Koostöös vallaga on alustatud abivajajatele toiduainete kojutoimetamisteenusega. Antons lisas, et alates sellest nädalast on Hiiumaalgi võimalik e-poe kaudu kõigil oste sooritada nii, et inimestevahelised kontaktid on minimaalsed.

Hiiumaa arenduskeskuse juhataja Liis Remmelg kinnitas, et ettevõtjatelt kogutud andmed edastatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu valitsusele. Ettevõtjate kokku arvatud kahjude kompenseerimine sõltub valitsuse otsustest majanduse toetuseks.

Küll aga on Hiiumaa ettevõtjatel hästi meeles see, kuidas kaks aastat tagasi madal veetase Hiiumaa ja mandri vahel liiklust takistas. Ka siis arvati kulud kokku, kuid lõppkokkuvõttes ei kompenseeritud midagi.

Turismihooaja osas ollakse praegu saarel äraootavad, sest haiguspuhangu taandumise aega ei tea keegi. OÜ Tiit Reisid juhatuse esimees Tiit Randmaa nentis, et uusi tellimusi bussifirmale praegu keegi ei tee ning kõik tehtud tellimused on tühistatud ja raha tuleb tagasi maksta. „Saab olema väga keeruline, kui selline olukord pikalt jätkub,“ lausus ta. Samas seisus on ka saare majutusettevõtted. Tellimusi tühistatakse ja uusi ei tehta.

Usuvad pärast viirust siseturismi kasvu

“Kui kriis möödub ja liikumispiirangud leevenevad, tundub tõenäoline, et Eesti inimeste välisreiside arv väheneb ja koroona stress vajab välja puhkamist. See võib suurendada siseturismi,” jääb Käina osavallavanem Omar Jõpiselg rahulikuks.

Ta nimetab ühe Hiiumaa võimalusena peatselt valmivat Baltimaade kõrgeima ronimisseinaga Tuuletorni. „Oleme selle objektiga ka selles mõttes õnnelikud, et enamus personali ei ole veel palgatud ja suuri püsikulusid praegu peal ei ole.“

Hiiumaad ja Hiiumaa sõpru liitvates sotsiaalmeedia gruppides levisid nädala alguses üleskutsed tarbida kriisiajal peamiselt saare tootjate toidukaupu. Üldiselt loodavad hiidlased aga, et viirusejärgses maailmas suureneb inimeste hulk, kes näevad suurest maast eraldatud saart elukohana, kus riskid väiksemad ja saab teha kaugtööd üle interneti.

Kalli Sein, Hiiumaa klaasikunstnik
Ma ei oska öelda, kui palju mõjutavad Hiiumaad reisipiirangud, sest praegu pole veel hooaeg. Kindlasti on tänavalt sisse astuvaid kliente vähem, ehk mõju umbes 5% müügikäibe osas.

Teine osa on ärajäävad koolitused, mida tavaliselt iga nädal mõni on toimunud, on andnud umbes 10% käibest. Kõige raskem seis on tellimuste lõppemisega, sest põhiosa minu tööst moodustavad tellimused firmapidudele ja spordiüritustele, mis kõik eriolukorra tõttu kas ära jäetud või edasi lükatud.

Viimase kuu jooksul pole lisandunud mitte ühtegi tellimust, seega on olukord äärmiselt keeruline ja ega lahendust ka ei paista. Tellimused moodustavad mul tavaliselt 70-80% käibest, mis on ära kukkunud.

Teen meelerahustuseks viirusenäolisi helmeid, mida oma meedikutest või meditsiinivallas töötavatele sõpradele kingin. Mediteerimiseks leekpõleti paistel on aeg küll väga hea.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!