Minu jaoks tähendab ettevõtlikkus enda ümber olevate probleemide - olgu need oma kodus, kortermajas, kogukonnas, riigis või maailmas - märkamist ning endale jõukohasel moel lahendamist. Pean oluliseks, et inimesed lihtsalt ei kurdaks muresid, vaid tajuksid ka võimalust nende lahendamiseks. Ettevõtlikkus ongi positiivne mõttelaad: selle asemel, et olukorda kiruda ja siis sellega leppida, mõistan, et mina saan end ümbritsevat mõjutada. See mõju ei pruugi olla suur, kuid ka lihtsad lahendused - näiteks platvorm, millega abivajajad ja abipakkujad kokku saavad viidud - võivad paljudele kriitilisel hetkel suureks abiks olla.

Ettevõtliku mõttelaadi arendamisel on koolil tähtis roll. Koolis on võimalik teha erinevaid praktilisi ülesandeid, mille käigus õpilased oma võimalusi probleemide lahendamiseks avastavad. Kool saab selgitada ettevõtluse aluseid, alates lihtsast äriidee leidmisest kuni ettevõtlusvormide, meeskonna loomise ja ettevõtte kasvatamiseni. Noored võiksid aru saada, mis on ettevõtluse eesmärk, kuidas tuleb töötajate palgaraha ja kuidas ettevõtted üldse kasvada saavad ehk omada teadmisi kapitalist, investeeringutest ja laenudest. Ettevõtluse põhimõtetest arusaamine on oluline kogu ühiskonna tegevuspõhimõtete mõistmiseks. Kõik inimesed ei pea tegelema ettevõtlusega, kuid kõik inimesed võiksid olla võimelised ise oma elu juhtima ja ka ühiskonda panustama.

Ma hindan väga teooria sidumist päris eluga ja selleks võiksid lapsed saada praktilisi ülesandeid. Näiteks võiks erinevate tegevusvaldkondade põhimõtteid selgitada konkreetsete ettevõtete või organisatsioonide näitel - kes on tellija, tarbija, olulised koostööpartnerid, kuidas tekib kasum ja millised on peamised väljakutsed. Kui tavalisel ajal saaks klassiga ettevõttesse külla minna, siis praeguse koduõppe ajal võib ettevõtte külastust teha virtuaalselt ehk videokonverentsi kaudu mõne ettevõtte esindajaga. Just probleemide mõistmisest tekivad uued äriideed ja nägemus, kuidas oma lahendusi sotsiaalse või traditsioonilise ettevõtte abil teistelegi pakkuda - tänane olukord pakub lastele palju head päriselulist õppematerjali.

On väga vajalik, et ettevõtluse ja finantskirjaoskuse teemasid koolis õpetatakse ja praktiseeritakse, kuid lapse areng kujuneb ikkagi kodu ja kooli koostöös. Ka iga lapsevanem võiks ise oma lapsele rahast, pere eelarve kujundamisest, säästmisest ja investeerimisest rääkida. Mina olen oma 12-aastase pojaga arutanud erinevaid rahatarkuse teemasid, näiteks kas parem oleks osta kallim telefon või see raha hoopis säästa ja investeerida. Lapsed on nutikad ja suudavad sisukalt kaasa rääkida kui neil on põhiteadmised rahast olemas. Siinkohal soovitan lugeda kahte praktilist raamatut: Jaak Roosaare "Rikkaks saamise õpik" ja Roland Tokko "12 asja mida koolis ei õpetatud".

Ettevõtlusõpe ja õpilasfirmade tegemine aitab samuti noortel ettevõtlusega seotud aspekte läbi proovida, et nad saaksid aru, millises rollis nad tulevikus ühiskonnas osaleda tahaksid. Ettevõtja jaoks on olulised omadused probleemide mõistmise ja lahendamise oskus, hea suhtlemise ja meeskonna juhtimise oskus, püsivus, ausus ja töökus. Õpilasfirmas tegutsedes saab proovida erinevaid rolle ning avastada, millised on sinu tugevused ja mida oleks vaja veel arendada. Isegi kui inimesest saab palgatöötaja, võiks ta paremini mõista ettevõtluse põhimõtteid ja seda, kes talle tegelikult palka maksab. Raha ei tule seina seest, vaid väärtust loovad ikkagi nutikad ettevõtjad koos oma töötajatega.

Noored, kes täna tööturule sisenevad, vajavad loovust, praktilist probleemide lahendamise oskust ning ühiskonna toimimise aluste mõistmist. Tänases olukorras võivad just ettevõtlikud noored olla need, kes mõtlevad välja mõne uue lahenduse, mis aitab meil kriisist kiiremini üle saada ja edaspidi oma elukorraldust veelgi paremaks kujundada.

Vaata ka Martini e-koolitundi "Kuidas leida oma huviala?"

„Edu ja Tegu" on välja töötanud ettevõtluspädevusi arendava metoodika õpetajatele. Loe lähemalt https://ettevotlusope.edu.ee/

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu" elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond