Lisaeelarve seaduse eelnõu olulisemad punktid:

  • Keskmise palga kasv aeglustub prognoosi kohaselt 0,6%-le ja hõive kahaneb 8,2%
  • Sotsiaalmaksu tasumine väheneb 2020. aastal 6,8%, mida on võrreldes riigieelarvega 461 miljoni võrra vähem
  • Aktsiiside 2020. aasta laekumise prognoos on võrreldes riigieelarvega 142,3 miljoni euro võrra väiksem
  • Kogumispensioni II samba sissemaksete ajutine peatamine
  • Töötukassa tööturu toetusmeede kahe kuu jooksul: -250 miljonit eurot
  • Kütuseaktsiisi langetamine: -76,6 miljonit eurot


Seletuskiri: 2020. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI

Riigi kulutused kriisileevendusmeetmetele ulatuvad 1,145 miljardi euroni. Kõige suurem osa sellest läheb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale. Suured osad lähevad ka sotsiaal- ja rahandusministeeriumite valitsemisaladele.


Lisaeelarve meetmed aktsiiside langetusest II samba maksete ajutise peatamiseni

II samba sissemaksete ajutine peatamine

Kogumispensioni II samba sissemaksete ajutine peatamine lisab riigieelarvesse 2020. aastal 142 miljonit eurot, mida riik saab kriisi ajal majanduse toetamiseks kasutada.

Riik peatab alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed. Erandiks on aastatel 1942-1960 sündinud isikud, kelle puhul toimub 2020. aasta novembri lõpuni teise samba sissemaksete tegemine tavapärases korras.

2020. aasta oktoobris saavad kõik sambaga liitunud valida, kas loobuda ka omapoolse kaheprotsendise makse tegemisest. Maksete mitte tegemiseks tuleb 2020. aasta oktoobris esitada vastav avaldus. Maksed peatuvad siis 2020. aasta detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini. Sama valiku saavad teha ka 1942-1960 sündinud.

Neile, kes sel perioodil ise kogumist jätkavad, kantakse peatatud 4 protsendi asemel aastast 2023 sotsiaalmaksust teise sambasse 6 protsenti.

Sotsiaalmaksu alammääraga seotud meetmed

Riik kannab esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa FIE-de ettemaksukontole maksu- ja tolliametis. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada ükskõik millise maksukohustuse katmiseks kas koheselt või tulevikus.

Tööandjate maksukoormuse leevendamiseks kaotatakse kolmeks kuuks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse nõue. Vaatamata miinimumkohustuse ärajäämisele ei katke sotsiaalmaksu tasumisest sõltuv ravikindlustuse kehtivus juhatuse liikmetel, võlaõigusliku lepingu alusel teenuse pakkujatel ja ettevõtluskonto omanikel. Mõju eelarvele on -3,3 miljonit.

Maksuvõlgade leevendamine ettevõtjatele

Majandusraskustega toimetulemise parandamiseks jätab Maksu- ja Tolliamet maksuvõlalt intressid märtsis ja aprillis arvestamata. Lisaks vähendatakse maksuvõlalt arvutatava intressi määra tänaselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile ja antakse maksuhaldurile õigus maksuvõlgade ajatamisel vähendada intressi nullini tänase 50 protsendi asemel.

Aktsiiside langetamine

Transpordi- ja kodukulude leevendamiseks langetab valitsus kaheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini mitme kütuste ja elektrienergia aktsiisimäärasid. Langetuste mõju eelarvele on -76 miljonit eurot.

Diislikütuse aktsiisimäär väheneb tänaselt 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta, nagu on praegu Leedus. Eeldatavalt peaks see vähendama diislikütuse hinda 14,5 eurosendi võrra liitrilt.

Selle tulemusena muutub diisli jaehind võrreldes Läti ja Leeduga konkurentsivõimelisemaks, mistõttu ootame transpordiettevõtete tankimise osalist tagasitulemist Eestisse. Kaudselt on diislikütus oluline tootmissisend ka mitmete kaupade ja teenuste hinnas.

Diislikütuse aktsiisimäär on seotud mitmete teiste kütuste aktsiisimääradega, nii langeb seonduvalt ka kerge kütteõli ning diisliga sarnaste raske kütteõli ja põlevkivi kütteõli aktsiisimäär.

Eriotstarbelise põllumajanduses kasutatava diislikütuse aktsiisimäär langeb 133 eurolt 100 eurole 1000 liitri kohta, moodustades jätkuvalt ligi 27% standardmääraga maksustatud diislikütuse aktsiisimäärast. Eeldame, et aktsiisi langetamine vähendab diislikütuse hinda 4 eurosendi võrra liitri kohta, tõstes seeläbi põllumajandussektori konkurentsivõimet.

Maagaasi aktsiisimäär väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta ehk 2017. aasta tasemele. Hinna poolest tähendab see maagaasi odavnemist 7,1 protsenti. Samale tasemele vähendatakse mootorikütusena kasutatavate suru- ja veeldatud olekus maagaasi aktsiisimäärad.

Elektrienergia aktsiisimäär väheneb 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale. Tarbijatele toob see kaasa elektrihinna odavnemise 3,1 protsendi võrra.

Riigi rahandus

Rahandusministeeriumi uuendatud majandusprognoosi järgi võib Eesti tänavune majanduslangus ulatuda 8 protsendini. Prognoos sisaldab valitsuse piiranguid liikumisele ja majanduse hetkeseisu, kuid kuna meetmed pole veel seadusena jõustunud, siis ei kajastu need ka prognoosis. Seega on meetmetest oodata nii kriisi sügavuse leevendamist kui ka majanduslanguse ulatuse vähenemist.

Valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks kujuneb tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2.62 miljardit eurot.

Valitsuse heakskiidetud kriisi leevendusmeetmete negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 1.15 miljardit eurot ehk -4,4 % SKPst, mis viib nominaalse defitsiidi 10,1%ni SKPst. Struktuurne eelarve defitsiit koos meetmetega on 5,5% SKPst.

Majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid.

Riigikassa negatiivne rahavoog on koos meetmete ja reserviga - 3,78 miljardit eurot. Riigi võlakoormus ulatub 22%ni SKPst.

Riigieelarve tulud on ca 10,2 miljardit ja need vähenevad meetmeid arvestades 1.63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Heakskiidetud meetmetes mõjutavad riigieelarve tulusid eelkõige diisli, gaasi ja elektriaktsiisi langetused, samuti maksuvõlgade ajatamisel intressimäära vähendamine ning ajutine intressiarvestuse peatamine.

Riigieelarve kogukulud suurenevad lisaeelarves kokku ca 187 miljonit eurot. Sellele lisanduvad 10 miljonit investeeringuid. Meetmete mõju riigieelarve kuludele on 513 mln. Lisaks meetmetele on positsiooni arvestusse lisatud ka valitsuse reservi suurendamine 150 mln võrra ning sihtotstarbelise reservi loomine COVID-19 kulude katteks 80 mln.