Eile riigikogu ees lisaeelarve kohta selgitusi jaganud rahandusminister Martin Helme (EKRE) pidi vastama ka küsimustele välistööjõu riiki lubamise osas. Reformierakondlasest riigikogu liige Urmas Kruuse uuris Helmelt, miks ei ole kriisipaketis tehtud mingeid mööndusi võõrtööliste riiki lubamise osas, kuigi selles osas on tehtud mitmeid mõistlikke ettepanekuid.

„Nüüd me näeme seda, mis toimub üle maailma. Ka Saksamaa näiteks on sõlminud siseriikliku kokkuleppe, et aprillis-mais lastakse hooajatöödele sisse umbes 40 000 võõrtöölist, vastavalt ka tervishoiutingimustele. Nad on mõistnud seda, et kui nad seal sektoris lihtsalt tööjõudu sisse ei lase ja seda lisandväärtust ei lase luua, siis nad peavad selle lihtsalt teistpidi kinni maksma,” nentis Kruuse.

Helme: põllumehed teevad edukat propagandat

Minister Martin Helme märkis, et tema jaoks on tegu pseudoteemaga ja seda mitmel põhjusel. „Esiteks, märtsikuus lõpeb põllumajandussektoris tööluba 300 inimesel ja aprillikuus, kui ma õigesti mäletan, 200 inimesel. Me räägime 500 inimesest. Me räägime seda sellel taustal, kus Eestis kaotab töö iga päev umbes 1000 inimest,” lausus Helme. Lisaks ei lase Ukraina riik ise inimesi välja ehk neil polekski võimalik Eestisse tööle tulla.

„Ja me räägime seda sellel taustal, kus tuuakse meile näiteks põhimõtteliselt tööturgu, mis enam ei eksisteeri. Ehk räägitakse mingist eelmisest hooajast, kus Eestis oligi tööjõupuudus. Eestis ei ole enam tööjõupuudust. Ja nii nagu turismiettevõtted, nii nagu meelelahutusettevõtted, nii nagu koolid või ükskõik mis teised asutused on olnud, peavad kohanema selle olukorraga, peavad kohanema ka põllumajandusettevõtted,” lausus Helme.

Ta tõi välja, et juba siis, kui EKRE ei olnud veel valitsuserakond, kohtus ta erinevate põllumajandusorganisatsioonidega, kes tegid Helme sõnul usinat lobitööd odavtööjõu Eestisse toomiseks. „Ja päris edukalt on seda lobi teinud Eestis. Ja ka praegu on päris edukad oma propaganda tegemisel,” rääkis Helme.

Ta märkis, et küsis juba toona põllumeestelt mitu korda, et kui nad ei suuda maksta Eesti keskmist palka, siis kaua nad kavatsevad niiviisi jätkata. „Siis teie ärimudel on üles ehitatud täiesti valele lähtekohale. Hüva, teil on vaja selle ärimudeli mingisugust puhveraega. Kaua? Kui mitu aastat? Nüüd me näeme vastust – lõputult tahavad. Aga nüüd ei saa seda enam. Ei, mina nende pärast pisarat ei vala. Mina arvan, et on aeg palgata Eesti inimesi,” sõnas rahandusminister.

Hiljem vastates sotsiaaldemokraat Ivari Padari küsimusele – kes uuris, kas siis praegu põllumajandusele mõeldud 200 või 250 miljonist piisab, et põllumehed suudaks oma ärimudelid tööle panna –, märkis Helme, et tema hindab võimalusi selleks väga heaks.

Nimetas ukrainlasi puulasteks ja tohtlasteks

"Ma olen väga raudselt seda meelt, et ka Eesti põllumajanduses on terve hulk ettevõtteid, kes juba tänasel päeval on ülimalt efektiivsed ja ülimalt tootlikud ja maksavad väga korralikke palkasid ja kellel ei ole mingit häda saada Ukrainast puulasi ja tohtlasi, kes töötavad 16 tundi päevas miinimumpalga eest," rääkis minister.

Helme rõhutas veelkord, et välistööjõu riiki lubamise teema näol on tegu pseudoteemaga. "Põllumajandussektor saab tänase selle lisaeelarvega terve hulga väga mahukaid ja väga põhimõttelisi toetusmeetmeid, mis on just nimelt suunatud sellele, et meie põllumajandussektor muutuks konkurentsivõimelisemaks ja muutuks efektiivsemaks, muutuks modernsemaks, muutuks ekspordivõimekamaks," kirjeldas ta.

Mis puudutab aga tööjõudu, pole ukrainlased Helme meelest kindlasti mitte ainus lahendus. "Meil on juttu olnud ka võimalusest, et meil on ju töötukassa neid lahendusi tekitanud, kus ta mingiks perioodiks mingi tüki palgast maksab, kui ettevõte võtab inimese tööle mingisuguse n-ö käivitamisperioodil, mingid kuud maksab töötukassa n-ö tööturutoetust. See on täiesti toimiv asi," rääkis ta.

Helme meelest on selle baasil võimalik pakkuda palju tulevikku vaatavamat lahendust. "Kui see, et lihtsalt tekitada, väänata Eesti seaduseid ja anda võimalus jätkata sellise mudeliga, mis on üles ehitatud madala kvalifikatsiooniga odavtööjõu välismaalt sissetoomisele. Minu meelest ei peaks ükski inimene, kes hoolib Eesti põllumajanduse tulevikust, seda lahendust promoteerima," leidis rahandusminister.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!