Eesti majanduse hetkeolukorda hindavad EKI eksperdid 69 punktiga, mis on 24 punkti vähem kui viimasel vaatlusel detsembris. Eratarbimist hinnatakse samuti positiivseks ja investeeringute olukorda heaks. Küll aga on ekspertide prognoos järgnevaks kuueks kuuks oluliselt halvenenud. Majanduskliima indeksiks hinnatakse -26,1, mis on viimase kümne aasta halvim näitaja.

Ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet peegeldav majandususaldusindeks tegi Euroopa Liidus märtsis suurima kuulise kukkumise alates 1985. aastast, kukkudes 8,2 punkti tasemele 94,8. Lõuna-Euroopa riikide majandus oli mõjutatud juba märtsi algul, põhjapoolsetesse riikidesse jõudis kriis mõne nädalase nihkega.

Ohu hindamisel jäädi hiljaks

Eesti konjunktuurinstituudi peadirektor Marje Josingi sõnul jäid maailma riigid ja ettevõtjad hiljaks COVID-19 ohu tõsiduse hindamisel. „Läbi globaalse ettevõtluse, transpordi ja turismi on maailma riigid väga seotud ja ohtlike uute viiruste kiire kasv pandeemiaks kergem kui ei kunagi varem,“ lisas Josing.

Pärast eriolukorra kehtestamist viis EKI 16.-19. märtsini läbi uue küsitluse Eesti ettevõtjate seas, et selgitada välja koroonaviiruse COVID-19 mõju Eesti ettevõtetele. Tulemuste järgi on COVID-19 mõju ettevõtetele juba praegu väga suur (nimetas 36% ettevõtteid) või suur (33%) ning kõige enam on negatiivselt mõjutatud turismi- ja kaubandussektor.

Küsitluse järgi on ettevõtetel suurimad probleemid seoses vähenenud nõudluse (nimetas 68% ettevõtetest), töötajate puudumise (42%) ja tekkinud lisakuludega (40%). Uuringu kohaselt on ettevõtjad viimaste nädalatega teinud palju viiruse tõrjumiseks.

Suur osa küsitluses osalenud ettevõtetest pöörab rohkem tähelepanu hügieenile (77%), on ära jätnud nõupidamisi (76%), piirab külastusi (65%) ning kasutab kaugtöö võimalusi (57%). Enim on kaugtööd rakendanud IT-firmad, kinnisvarabürood, turismiagentuurid ning logistika- ja reklaamifirmad.

„Eesti digitaalne areng on aidanud oluliselt vähendada sotsiaalsest karantiinist tingitud probleeme ettevõtlusele ja võimaldanud paljudel ettevõtetel läbi kaugtöö rasketes oludes edasi toimida. Tubli on olnud digilahenduste kasutamisel ka haridussüsteem,“ lisas Josing.

Konjunktuuri tulemusi kommenteerinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede märkis, et kui vaadata esimese kvartali reaalseid ekspordiandmeid, siis selle põhjal on kõik hästi.

Ettevõtjate hinnangul märts ajaloo parim kuu

„Eksport toimis ja ettevõtjad, kellega ma olen nüüd viimastel nädalatel suhelnud ja nõu küsinud – neid on olnud sadu –, siis just tööstuse poole pealt on öeldud, et märtsikuu oli väga hea kuu. Paljud on öelnud ka seda, et see oli üks paremaid kuid läbi ettevõtte ajaloo üldse,“ kirjeldas ta.

Reede kinnitusel on riik nüüd aga astunud mitmeid samme, et ettevõtjaid praegusel keerulisel ajal toetada, samuti on ettevõtjate tagasiside majanduse abipakettide kujundamiel igati teretulnud. „Esimese toetuspaketi puhul on meie partneriks EAS ja Kredex, kus töötatakse koos abivajajate ning erialaliitudega välja meetmete täpseid tingimusi, et need ettevõtete vajadustele vastaks ning leevendust pakuks,“ sõnas ta.

MKMi esindaja selgitas, et riigi lähenemine enamike meetmete puhul on pakkuda kas Kredexi laenutagatist, mida on võimalik kasutada läbi ettevõtte kodupanga, või otselaenu läbi Kredexi.

„Kindlasti on meie huvi, et Kredexi meetmetest oleks abi ka mikro- ja väikeettevõtetele ning et kõigi ettevõtjate nõustamine oleks kättesaadav nii eesti, vene kui inglise keeles. Kolmekeelset teenindust pakuvad nii EASi kui Kredexi spetsialistid, samuti maakondlikud arenduskeskused,“ lisas Reede.

Ühtlasi rõhutas ta, et kuna Kredexi kriisimeetmed on äsja avatud, käib töö nendega edasi ja tõenäoliselt tuleb tingimustesse ka muudatusi teha.

„Praegu koondame jooksvalt kokku ettevõtjate tagasiside ja ettepanekud, analüüsime neid ja vajadusel rakendame meetmeid täpsustatult. Kuna täna pole teada, kui kaua kriis kestab, oleme majandusabi pakettidega paindlikud, et operatiivselt olukorrale reageerida,“ lausus Reede.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!