"Nii ei saa olla, et samal ajal kui erasektor kulusid kärbib, siis avalik sektor laiutab," ütles Sõerd eile lisaeelarve teise lugemise järel tehtud sotsiaalmeedia postituses. Ta märkis, et lisaeelarve üks suurimaid vigu on see, et seal puuduvad kulude kokkuhoiu meetmed. "Avalik sektor peaks olema erasektoriga solidaarne," rõhutas Reformierakonna saadik, kes tõstatas eile selle küsimuse ka riigikogu ees.

"Küsisin rahanduskomisjoni esimehelt, et millal tuleb valitsus välja omapoolse kärpelisaeelarve eelnõuga? Vastus oli üllatav. Aprilli-, maikuu jooksul seda oodata pole. Kui see jääb sügisesse, siis venitatakse eelarvet, kus kuludepool pole ilmselgelt riigile jõukohane, kuni sügiseni. Aasta viimaste kuude kärped jäävad ilmselgelt ebapiisavaks," ütles Sõerd.

Ta on seda meelt, et juba enne lisaeelarvet põleb kergelt tulnud laenuraha nagu kevadine kulutuli. "Isegi rahanduskomisjoni esimees on aru saanud ja ka välja öelnud, et laenuraha tuleb kunagi tagasi maksta," märkis endine rahandusminister ja tänane riigikogu rahanduskomisjoni liige.

Sõerd nentis, et tegelikult hakatakse praeguse eelarvepoliitika jätkumisel tulevikus laenusid tagasi maksma uute laenudega. "Hakkab toimuma niinimetatud vanade laenude ülerullimine uute laenudega. Tänasel päeval pole mingisugust kindlust, et ka kaugemas tulevikus saab laenu sama lihtsalt ja sama madala intressiga kui praegu," kirjeldas ta.

Ka juhtis Sõerd tähelepanu sellele, et kergelt tulnud laenuraha toel ja kriisimeetmete varjus on võimuliit lükanud lisaeelarvesse oma erakondlikke programmilisi asju, mis 2020. aasta põhieelarve koostamisel sinna ei mahtunud, sest eelarvereeglid ei lubanud kulusid piiramatult kasvatada.

"Eelmise aasta sügisel jäi näiteks maaeluministeeriumi eelarvetaotlustest rahapuudusel välja maakapitali meetmega sarnane algatus. Nüüd on aga 50 miljoni euro suurune maakapitali meede lisaeelarves sees ja jutt käib sinna juurde, et justnagu oleks tegu ülima kriisimeetmega. Nii see muidugi pole. Lisaeelarvest leiab teisigi kulukaid meetmeid, mille seos kiireloomuliste, hästi sihitud ja vajalike kriisimeetmetega on küsitav," sõnas reformierakondlane.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!