Paavel rääkis Delfile, et ümmarguselt on välja makstud hüvitist 25 miljonit eurot, kokku circa 30 000 töötajale. "Ootasime, et väljamakse võib olla suurem, aga lõplike järeldusi vara teha, märts oli poolenisti täistöökuu."

Kokku on meetme maht 250 miljonit eurot. Kui juhtub, et seda raha kolme kuuga ei väljastata, kas seda saaks kasutada näiteks suvekuudel, meedet pikendades? "Tänases olukorras üle ei jää midagi. Kõik need eurod on kenasti arvutatud. Kui nad ei kulu selleks ühekordseks meetmeks, siis on teisi kohustusi, mis peame katma," arutles ta.

Tõsi, üheks variandiks ongi ka võimalus, et palgameedet eriolukorra ajaks pikendada, aga need täpsemad arutelud on lähinädalatel töötukassa nõukogus.

Paljuski on kõik valitsuse käes. Mil eriolukord lõppeb? Seda vastust ootavad nii palgatöötajad kui ettevõtjad. Paavel viitab, et praegu on ka eeldus, et majandus võimalikult kiiresti taas avaneks. Kui seda ei juhtu ehk eriolukord pikeneb, tulebki vaadata, kas jätkata toetusmeetmega või mitte.

Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitise suurus on 70 protsenti töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!