Iga riik aitab omasid

Lennundus on eriline sektor Euroopa Komisjoni ja riigiabi kontekstis. Paljud Euroopa riigid kaaluvad oma lennufirmade riigistamist. Lõunanaabrid panustavad 150 mln eurot oma lennufirmasse. Täpsustan, et Läti maksumaksja raha ei küsita selleks, et hakata esimeses järjekorras Tallinnast lendama, kuigi reklaamid võivad sellest rääkida.

Eesti lennundussektori ellujäämiseks on möödapääsmatu riigiabi paketi rakendamine:

1. Riik peaks kaaluma Nordica aktsiakapitali suurendamist, et oleks võimalik tagada Regional Jet/Xfly jätkusuutlik tegevus järgmise 12 kuu jooksul. Tänane riigiabi on tegelikkuses tulevikku suunatud investeeringud.

2. Toetame riigi poolt vastu võetud otsuseid pakkuda läbi Kredexi laenugarantiisid ning käibekapitalilaene. Protsess nende taotlemiseks ja otsustamiseks peaks olema oluliselt kiirem ning krediitide maksimumsummad suuremad.

3. Tuleks pikendada tööturumeetmed vähemalt kuni 2020. aasta lõpuni ning ajatada riigimaksude tasumine selleks, et vältida lennunduses võtmetöötajate koondamisi.

4. Kiiremas korras tuleks rakendada ekspordi krediidikindlustus, mis võimaldaks vabastada käibekapitali riigi garantiiga. Ettevõtete maksetähtajad on venitatud lausa 200 päevani. Me ei saa lubada joosta firmadel verest tühjaks.

Lennundus kui Eesti majanduse kasvumootor

Esiteks. Eesti lennundus oli enne koroonakriisi puhkemist üks kõige kiiremini kasvav majandussektor Eestis. Lennundusklastri ettevõtete müügitulu oli kokku 290 miljonit eurot ja aastaks 2023 prognoosisime jõuda 1 miljardi euroni. Lennundussektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta oli 60 000 €, mis on enam kui 2 korda kõrgem Eesti keskmisest. Kui eeldada, et üks euro SKPd toob riigieelarvesse 35 senti makse ja lennunduse panus SKP-sse on 3-4% vahel, siis laekus lennunduse mõjul Eesti maksutuludesse 2019. aastal üle 300 miljoni euro. See on rohkem kui kogu Maanteeameti aastane investeeringute maht; rohkem kui kogu vanemahüvitise aastane maksumus ja umbes 8-kordne kiirabiteenuse osutamise kogumaksumus aastas.

Teiseks. Lennundusel on ka äärmiselt suur kaudne majandusmõju. Rahvusvahelise lennutranspordi katusorganisatsiooni IATA andmetel loob üks töökoht lennunduses 24 uut töökohta teistes sektorites nagu turism, kaubandus ja mitmesugustes tugiteenuseid pakkuvates sfäärides, mis on seotud lennuliikluse käigus hoidmisega. Lennundus suurendab tootlikkust ning lihtsustab investeeringute toomist riiki. Investorid lähtuvad väga tihti oma investeerimisotsustes just lennuühenduste olemasolust ja nende kvaliteedist. Lennundusest sõltub ka see, kas Eesti eksportival ettevõttel on oma tublile töömehele/-naisele homme tööd anda.

Kolmandaks. Meie rahvuslik lennufirma Nordica on tegelikult osa meie iseseisvusest. Euroopa ühel suurimal lennuteenuseid pakkuval ettevõttel on enam kui 600 töötajat, lennukipargis 24 lennukit. Oma lennufirmat on vaja selleks, et kriisist väljumiseks lennata sinna kuhu Eesti inimesel vaja. Meie majandus vajab kiiremaks arenguks häid lennuühendusi. Pärast koroonakriisi on Tallinnasse lendamine paljude välismaiste lennufirmade jaoks tagumine prioriteet. Ent meil on võimekus pakkuda nt Lufthansale, SASile, LOTile, Finnairile ja ka kõikidele teistele Euroopa lennufirmadele kuluefektiivset lennuteenust meie oma lennufirma näol. See on uus ja nutikam viis kuidas Eestit paremini ühendada.

Mida kriis on muutnud?

Kogu maailmas on täna 25 miljonit lennunduse töökohta löögi all. See on võrreldav kogu Austraalia elanike arvuga. See on sama suur kui kogu Itaalia riigi töötajate arv kokku. Väga paljud inimesed kaotavad ettevõtete pankrottide tõttu töö, paljud koondatakse või saadetakse sundpuhkustele. Lennufirmad on aktiivselt otsimas võimalusi kulude kokkuhoiuks, maksetähtaegade pikendamiseks ning rahalise abi või laenude saamiseks, et keeruline aeg üle elada.

Eesti lennunduse areng on viimastel aastatel olnud rekordiline. 2019. aastal jõudis reisijate arv Tallinnas 3,27 miljoni reisijani. 2020. aastaks ootasime 5% kasvu. Tänaseks on olukord pöördeliselt muutunud. Seoses COVID-19 ülemaailmse pandeemiaga prognoosib Rahvusvaheline lennutranspordi katusorganisatsioon IATA lennundustulude languseks 55%. Tänaseks on liiklusvoog Eesti õhuruumis keskmiselt langenud ca 82% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Prognoositakse, et ülemaailmselt kahaneb lennuliiklus 48% aasta kokkuvõttes. Lennuliiklusteeninduse ASi lennujuhid juhtisid möödunud aasta aprillis keskmiselt 668 lendu ööpäevas läbi Eesti taeva. Tänaseks on see number 120. Aasta lõpuks võib taastuda AirFrance/KLM juhi sõnul kuni 60% lennuliiklusest. Ent liinide taastamine ei alga paraku Tallinnast. Isegi kui mitmed lennufirmad hoiavad lende oma müügisüsteemides, siis keegi ei oska täna prognoosida tegelikku liikluse algust.

Eestis on ülimalt keerulisse olukorda sattunud kõik lennunduse väärtusahela ettevõtted. Lennundusklastri ettevõtetes on täna üle 2000 töökoha. Hinnanguliselt on löögi all kuni 40 000 töökohta. Siia lisanduvad töökohad sektorites, mis ei saa toimida ilma lennunduseta. Ainuüksi Lennujaamaga on seotud kokku 150 erinevat ettevõtet. „Kuidas hoida töötajaid? See on võtmeküsimus. Õhutranspordi- ja reisijateveo sektoris töötab regulatsioonist tulenevalt enamus ettevõtteid ja ka töötajaid erinevate sertifikaatide alusel. Nende hoidmiseks on palgal spetsiifilise taustaga spetsialistid, kellel on Eesti keskmisest kõrgem sissetulek. Palgal tuleb hoida piloote, salongipersonali, mehaanikuid, insenere, tugipersonali. Tüübipõhistest spetsialistidest ilma jäämine ja uuesti värbamine oleks ajamahukas ning seotud väga suurte kuludega.

Kokkuvõttes. Eesti lennundus oleks justkui musternäide edukast majandussektorist: kõrgepalgalised töökohad, suured maksulaekumised Riigikassasse, kõrge lisandväärtus, ekspordimahukad teenused. Täna oleme hamletlikult olukorras, kas olla või mitte olla ei sõltu enam meist. Kassatagavara jagub ehk 1-2 kuuks. Juhul, kui täna peaks kukkuma Eesti lennunduses mõni suurem ettevõte, siis tabab kogu sektorit doominoefekt. Nagu on näidanud ajalugu, siis leedukate FlyLALi pankroti järel ei olegi Leedu lennundus ja ühendused pealinnaga jalgu alla saanud. Me ju ei taha, et Eestis korduks Leedu stsenaarium?

Mõned faktid Eesti lennundusest
- Lennuakadeemia tudengi keskmine sissetulek pärast kooli lõpetamist on kõigist Eesti kõrgkoolidest kõige kõrgem ja ägedaid ameteid on kümneid.

--Nordica on kõigi aegade suurim Eesti oma lennufirma, mis on kasumlik, tegi enne kriisi 90% eksporti ning on suuteline garanteerima ühendused pärast kriisi Tallinnast.

- Magnetic MRO on mõne aasta tagune Eesti aasta ettevõte ja eksportöör, kelle angaaridesse lendab hooldusesse ligi sada lennukit aastas.

- Aasta tagasi loodi Eesti Lennundusklaster, mis ühendab 15 ambitsioonikat lennundusettevõtet alates Lennujaamast ja lennufirmadest kuni erinevaid teenuseid pakkuvate ettevõteteni hoolduse, IT, logistika ja transpordivaldkonnas.