Kuigi suurem osa riike on selleks kriisiks paremini valmis kui eelmiseks, ei ole mitte kõik suutnud oma majandust ümber korraldada ning turvapatja koguda ning võlakoormat piisavalt vähendada. Eelmisest kriisist möödunud kümne aastaga ei ole ükski arenev majandus arenenud majanduste liigasse üle läinud.

Koroonaviiruse tõttu on vaesemad riigid sattunud nn ideaalsesse tormi. Vähe sellest, et Brasiilia ning Ukraina tervishoid on erakorraliseks olukorraks vähem valmis kui lääneriikide haiglad, soodustavad ka elutingimused viiruse levikut. Majanduslikult on need riigid nõrgemad ning samal ajal kui rikkad riigid peavad lihtsalt harjumuspärasest mugavusest loobuma, tuleb teistel ellujäämise eest võidelda. 

Mis on need peamised probleemid, millega tuleb arenevatel riikidel võidelda? Miks peaksid jõukamad riigid tekkinud olukorras üldse vaesematest hoolima? Miks sukeldus suur hulk maailmariike võitlusse koroonakriisiga seotud kätega? Mida teha olukorras, kus isegi rikastel riikidel on praegu raske? Mis on see üks eelis, mis arenevatel riikidel on jõukate riikide ees? Miks võib olla see, mis on sakslastele hea, venelastele surmav?

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid:

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!