Realo sõnul oli palju arutelusid, kas palgatoetuse meetmega jätkata ning peamine diskussioon käis selle üle, kas olukorras, kus majandus hakkab taastuma, on meedet mõtet pikendada. Sest need ettevõtted, kellel on lootust, kelle ärimudel on jätkusuutlik ja kellel on kliendid tagasi tulemas, saavad ise hakkama. Ja need, kellel seda ei toimu, siis kui suur on tõenäosus, et nende äri üldse kunagi taastub ja kas meetme jätkamisega me mitte ei maksa tühja ning anname inimestele lootust, et nende töökohad jäävad alles olukorras, kui ettevõte ei ole tegelikult jätkusuutlik.

Meetmega otsustati Realo sõnul jätkata seetõttu, et äri käivitumine sõltub valdkonnast. „Kuigi meil eriolukord lõpeb, siis äri käivitumine võib võtta natukene rohkem aega. Näiteks majutustasutused arvavad, et nad ei näe sellist mahtu nagu koos turistidega, kuid siis loodavad oma ärid taas käivitada,“ rääkis Realo, lisades, et just sellistele ettevõtetele on meede hetkel suunatud.
Realo märkis, et eelmised kaks kuud kogu Eesti praktiliselt seisis ning väga vähesed ettevõtjad suutsid oma tegevust normaalsel kujul jätkata. Täna ettevõtjatega rääkides on küll palju muresid, aga nähakse ka vaikset taastumist.

„Eelmine meede oli see, et me korraks püüame teha toe, et te saaksite selle raske hetke ära kannatada ja kui majandus taastuma hakkab, siis te jääte jalgadele ja saate edasi tegutseda. Nüüdne pikendamine on juba meeleheide ja neile ettevõtetele, kellel on väga raske ja kellele see tegelikult on viimane õlekõrs, mis tähendab, et nende inimeste jaoks järgmine samm on see, et nad lähevad koondamisele,“ tõdes Realo, lisades, et hea, kuid ettevõttel koondamisekski raha jätkub. „Praegu me näeme, et see meede on pigem väga väikesele sihtrühmale suunatud ja nendele, kellele see on kõige viimane õlekõrs enne kui otsustada, kas mu äri on jätkusuutlik või mitte,“ lausus Realo.

Töötukassa nõukogu ettepaneku kohaselt makstakse juunis töölepinguga töötajale 50 % tema varasemast keskmisest palgast, aga mitte rohkem kui 800 eurot brutos ehk varasemaga võrreldes kompenseeritakse väiksem summa.

Realo sõnul tulenevad rahalised piirangud sellest, et eelmised kuud on olnud riigi jaoks suur väljaminek ja kui siia lisada veel erinevad muud meetmed nagu näiteks kolme esimese päeva tasustamine haiguslehel, siis kõik see raha peab kuskilt tulema. Kõike raha aga ära kulutada ei saa. „ Mõningane ettevaatlikkus peaks olema, sest tööandjate seis on selline, et peame mõtlema, mis saab siis, kui sügisel veel mõned sektorid raske olukorraga silmitsi on,“ lausus Realo. Nii tööstus kui ehitus on tema sõnul väga selgelt märku andnud, et nende jaoks probleemid on alles ees. „Võib juhtuda, et septembris-oktoobris on nendel vaja mingisugust tuge,“ lausus Realo.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!