Euroopa Komisjon esitas täna ettepaneku mahuka taastekava kohta. Selleks et taastamine oleks kõigi liikmesriikide jaoks kestlik, ühtlane, kaasav ja õiglane, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku luua uus taasterahastu Next Generation EU, mis on osa võimsast, ajakohasest ja uuendatud pikaajalisest ELi eelarvest. Komisjon on avalikustanud ka oma 2020. aasta kohandatud tööprogrammi, kus esmatähtsustatakse Euroopa majanduse taastamiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks vajalikke meetmeid.

Koroonaviirus on Euroopat ja maailma põhjalikult raputanud, pannud proovile tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi ning meie ühiselu ja koostöö senised tavad. Selleks et kaitsta elusid ja elatusvahendeid, taastada ühtne turg ning kindlustada püsiv ja jõukas taastumine, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku kasutada täielikult ära ELi eelarve potentsiaal. Next Generation EU, mille maht on 750 miljardit eurot, ja ELi 2021.–2027. aasta pikaajalise eelarve sihipärane tugevdamine, suurendavad ELi eelarve vahendeid kokkuvõttes 1,85 triljoni euroni.

Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on taastamiskava on hea nii Euroopale kui Eestile: piisavalt suur, et anda majandusele tõeline tõuge, ning piisavalt konkreetne, et aidata meil liikuda rohelisema, digitaalsema ja vastupidavama majanduse poole. "Eesti jaoks tähendab komisjoni välja pakutud taastepakett 3,3 miljardit eurot lisandust ELi eelarveettepanekule – see on rohkem kui pool sellest summast, mis meil oli kasutada kogu käimasolevaks ELi eelarveperioodiks aastatel 2013-2020. Ida-Virumaa jaoks ülitähtsa õiglase ülemineku fondi abi Eestile enam kui neljakordistub, 125 miljonilt 552 miljonini; piiriülestele transpordiprojektidele suunatavad lisavahendid on hea uudis Rail Balticu projektile. Kõige suurem tugi läheb liikmesriikidele vajalike investeeringute ja reformide toetamiseks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist, mille prioriteetideks on üleminek rohelisele ja digimajandusele. Komisjoni poolt välja käidu annab riikidele suure vabaduse raha ise kõige õigemasse kohta suunata, seega on paketi edukas ärakasutamine suuresti Eesti enda kätes,“ lausus Simson.

Praegu on nii liikmesriikidel kui ka ELil tervikuna ainulaadne võimalus aidata kaasa õiglasele sotsiaal-majanduslikule taastumisele, parandada ja taaselustada ühtset turgu, tagada võrdsed võimalused ning toetada kiireloomulisi investeeringuid, eelkõige rohe- ja digipöördesse, mis on Euroopa tulevase heaolu ja vastupanuvõime võti.Rahastamisvahendi Next Generation EU raames kogutakse raha, tõstes ajutiselt omavahendite ülemmäära 2,00%ni ELi kogurahvatulust ja võimaldades komisjonil kasutada oma tugevat krediidireitingut, et laenata finantsturgudelt 750 miljardit eurot. Need lisavahendid eraldatakse ELi programmide kaudu ja makstakse tagasi ELi tulevastest eelarvetest pika ajavahemiku jooksul - mitte enne 2028. aastat ja mitte pärast 2058. aastat. Et see toimuks õiglaselt ja ühiselt, teeb komisjon ettepaneku mitme uue omavahendi kohta. Selleks et teha vahendid võimalikult kiiresti kättesaadavaks kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks, teeb komisjon ettepaneku muuta kehtivat mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2014-2020, et eraldada täiendavad 11,5 miljardit eurot juba 2020. aastal.Next Generation EU jaoks kogutud raha investeeritakse kolme samba raames.1. Toetus liikmesriikidele investeeringute ja reformide jaoks:

  • uue taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kaudu antakse 560 miljardit eurot rahalist toetust investeeringute ja reformide jaoks, sealhulgas seoses rohe- ja digipöörde ning riikide majanduse vastupanuvõimega, sidudes need ELi prioriteetidega. See rahastamisvahend kaasatakse Euroopa poolaastasse. Rahastu hõlmab kuni 310 miljardi euro suurust toetusvahendit ja võib anda kuni 250 miljardi euro ulatuses laene. Toetus tehakse kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, kuid see koondatakse riikidesse, mida kriis on kõige enam mõjutanud ja kus vastupanuvõime suurendamise vajadus on kõige suurem;
  • uue algatuse REACT-EU raames eraldatakse aastani 2022 praegustele ühtekuuluvuspoliitika programmidele täiendavate vahenditena 55 miljardit eurot, mille jaotamisel lähtutakse kriisi majandusliku ja sotsiaalse mõju raskusest, sealhulgas noorte töötuse tasemest ja liikmesriikide suhtelisest jõukusest;
  • ettepanekuga tugevdada õiglase ülemineku fondi kuni 40 miljardi euroga aidatakse kiirendada liikmesriikide üleminekut kliimaneutraalsusele;
  • Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvet suurendatakse 15 miljardi euro võrra, et toetada maapiirkondi struktuursete muudatuste tegemisel vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele ning aidata saavutada ambitsioonikad eesmärgid kooskõlas nii uue elurikkuse strateegia kui ka strateegiaga „Talust taldrikule".

2. ELi majanduse käimalükkamine erainvesteeringute suurendamise kaudu:

  • uue maksevõime toetamise rahastamisvahendi kaudu kaasatakse erasektori vahendeid, et kiiremas korras toetada elujõulisi Euroopa ettevõtteid sektorites, piirkondades ja riikides, mida kriis on kõige rohkem mõjutanud. Selle saab kasutusele võtta 2020. aastal ja selle eelarve on 31 miljardit eurot. Eesmärk on pakkuda 300 miljardi euro ulatuses maksevõime toetust ettevõtetele kõigis majandussektorites ning valmistada neid ette puhtamaks, digitaalseks ja vastupanuvõimeliseks tulevikuks;
  • Euroopa juhtiva investeerimisprogrammi „InvestEU" vahendeid suurendatakse 15,3 miljardi euroni, et kaasata erainvesteeringuid projektidesse kogu liidus;
  • uue strateegiliste investeeringute rahastamisvahendiga programmi „InvestEU" raames tuuakse kuni 150 miljardi euro ulatuses investeeringuid eesmärgiga suurendada tänu Next Generation EU 15 miljardi euro suurusele panusele strateegiliste sektorite, eelkõige rohe- ja digipöördega seotud sektorite vastupanuvõimet, ja tugevdatakse peamisi väärtusahelaid siseturul.

3. Kriisi õppetunnid:

  • uue terviseprogrammiga („EL tervise heaks") parandatakse terviseturvet ja valmistutakse tulevasteks tervisekriisideks ning selle eelarve on 9,4 miljardit eurot;
  • liidu kodanikukaitse mehhanismi rescEU vahendeid suurendatakse 2 miljardi euro ulatuses: mehhanismi laiendatakse ja tugevdatakse, et anda liidule suutlikkus olla valmis tulevasteks kriisideks ja neile reageerida;
  • programmile „Euroopa horisont" eraldatakse 94,4 miljardit eurot, et suurendada programmi vahendeid ning rahastada elutähtsaid teadusuuringuid tervishoiu, vastupanuvõime ning rohe- ja digipöörde valdkonnas;
  • Euroopa üleilmseid partnereid toetatakse täiendava 16,5 miljardi euroga, mis on mõeldud välistegevuse, sealhulgas humanitaarabi jaoks;
  • muude ELi programmide vahendeid suurendatakse, et viia tulevane finantsraamistik täielikult vastavusse majanduse taastamise vajaduste ja strateegiliste prioriteetidega. Teisi vahendeid tugevdatakse, et muuta ELi eelarve paindlikumaks ja reageerimisvõimelisemaks.

Juuliks Euroopa Ülemkogu tasandil kiire poliitilise kokkuleppe saavutamine Next Generation EU ja ELi 2021-2027 aasta üldeelarve suhtes on vajalik, et muuta taastamise dünaamiliseks ning anda ELile võimas vahend majanduse taaselavdamiseks ja tuleviku kujundamiseks.Majanduse taaskäivitamine ei tähenda kriisieelse olukorra taastamist, vaid edasiliikumist. Peame korvama kriisist tuleneva lühiajalise kahju nii, et panustaksime ka kaugemasse tulevikku. Kõik vahendid, mis Next Generation EU raames kogutakse, suunatakse uuendatud pikaajalise ELi eelarvega hõlmatud ELi programmide kaudu.Euroopa roheline kokkulepe kui ELi taastestrateegia:

  • hoonete ja taristu ulatuslik renoveerimine ning ringmajanduse edendamine, mis tooks kohalikke töökohti;
  • taastuvenergiaprojektide, eelkõige tuule- ja päikeseenergiaprojektide elluviimine ning puhtal vesinikul põhineva majanduse käivitamine Euroopas;
  • puhtam transport ja logistika, sealhulgas elektrisõidukite jaoks ühe miljoni laadimispunkti paigaldamine, ning raudteetranspordi ja keskkonnasäästliku liikuvuse edendamine linnades ja piirkondades;
  • õiglase ülemineku fondi tugevdamine eesmärgiga toetada ümberõpet ning abi ettevõtetele, et luua uusi majanduslikke võimalusi.

Ühtse turu tugevdamine ja selle kohandamine digitaalajastuga:

  • investeerimine ühenduvuse suurendamisse ja parandamisse, eelkõige 5G-võrkude kiiresse kasutuselevõttu;
  • suurem tööstuslik ja tehnoloogiline kohalolek strateegilistes sektorites, sealhulgas tehisintellekti, küberturvalisuse, superarvutite ja pilvandmetöötluse valdkonnas;
  • tõelise andmepõhise majanduse kui innovatsiooni ja töökohtade loomise mootori ülesehitamine;
  • suurem kübervastupidavusvõime.

Õiglane ja kaasav taastumine kõigile:

  • lühiajalise Euroopa töötushüvitiste edasikindlustuskava kaudu toetatakse töötajaid ja ettevõtteid 100 miljardi euroga;
  • Euroopa oskuste tegevuskava ja digiõppe tegevuskavaga tagatakse digitaaloskused kõigile ELi kodanikele;
  • õiglane miinimumpalk ja siduvad tasustamise läbipaistvuse meetmed aitavad haavatavaid töötajaid, eelkõige naisi;
  • Euroopa Komisjon tõhustab võitlust maksudest kõrvalehoidumise vastu ja see aitab liikmesriikidel tulu teenida.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!