Eelmisel nädalal jättis Saaremaal toimunud Balti riikide presidentide kohtumisele tulemata Leedu riigipea Gitanas Nausėda. Laiema avalikkuse ette jõudis Leedu ootamatult kõrgetasemelise boikotiaktsiooni põhjus – Vilnius tahab Valgevenet karistada enda piiri äärde ehitatud uue tuumajaama eest sel viisil, et ei seal ega mujal idapiiri taga toodetud elektrit ei saaks enam siiapoole müüa. Aga kuna elektrivõrgud on omavahe ühendatud, siis oleksid Leedu soovil laiemad mõjud. Lisaks Valgevene elektrile tuleks keelata ka Venemaa elekter, sest nende võrgud on omavahel ühenduses. Teisalt peaksid ühendused Venemaa-Valgevenega külma panema ka Eesti ja Läti, kes omakorda on ühendatud Leeduga. Eesti elektri põhivõrku haldava Eleringi juht Taavi Veskimägi seletab, miks on pundar tekkinud ja millised vaated on eri osapooltel. Saatejuht on Raimo Poom.

Kuigi laiema avalikkuse ette jõudis Balti riikide elektritüli alles äsja, on Veskimägi sõnul sellega juba mõnda aega tegeletud.

„Probleemi on väga pikalt tehnilisel tasemel läbi räägitud. See, et ta on jõudnud poliitilisele tasemele on pigem kahetsusväärne. Me oleme kogu aeg arutanud tehnilisel tasemel, milline on võimsuste allokeerimine (jaotamine – R.P.) kolmandate riikide piiril. Senine kokkulepe on juba aastaid see, et kogu Baltikumi kaubanduslik võimsus Venemaa ja Valgevenega allokeeritakse siis Leedu-Valgevene piiril.“

Kuid nüüd on seoses Valgevenes valmiva uue tuumajaamaga võetud Vilniuses teine suund. „Leedu on juba mõni aeg tagasi võtnud vastu seaduse, et juhul kui [Valgevene] Astravetsi tuumaelektrijaam läheb käima, siis Leedu ei tohi enam anda ülekandevõimsust Leedu-Valgevene piirile elektrikaubanduseks. Oleme eelmise aasta sügisest alates otsinud lahendust, mis sobiks kõigile osapooltele. Loomulikult Leedu süsteemihaldur peab respekteerima oma parlamendi otsuseid. Samas Eesti ja Läti on olnud seisukohal, et tahame rahulikku lahutust, ei me ei taha, et olukord Venemaa-Valgevenega kuidagi eskaleeruks enne 2025. aasta lõppu,“ seletas Veskimägi viidates daatumile, millal kõigi kolme Balti riigi elektrisüsteemid peaks kava kohaselt Venemaast nii ehk naa lahti seotama ja Euroopaga ühendatama.

„Tahame viia sünkroniseerimise lõpule sedasi, et kui oleme valmis, saaksime rahulikult 2025. aastal Vene süsteemist mandri Euroopa süsteemi ümber lülituda. Elektrikaubanduse ühepoolne lõpetamine vahepeal võiks olukorda eskaleerida ja seda me ei taha,“ rõhutas ta rahuliku lähenemise vajalikkust.

Samas rääkis ta, et Venemaa ja Valgevene elektri siinset müüki ei peaks vanamoodi jätkama. „Eesti positsioon on olnud veel see, et kui jätkame kaubandusega, siis tuleks olukorda ühtlustada Vene elektrikauplejate ja Baltikumi elektritootjate vahel nii, et Vene elektritootjad peaksid osaliselt kulusid, mis elektri transpordiga kaasnevad katma. Oleme nõus sellega, et elektrikaubandus vähendatud kujul peale Leedu-Valgevene kaubanduse lõppu jätkub, kuid seda siis koos võrgutasuga. Vene elekter peaks Euroopa Liitu sisenedes maksma 7-8 eurot MW/h kohta võrgutasu.“

Võrgutasu kehtestamist ei saaks ida pool üllatusena võtta, sest see kehtib Veskimäe sõnul juba mujal. „See pole jalgratta leiutamine. Analoogne käsitlus on Soome-Vene piiril juba mõni aeg. Miks me seda pole seni saanud rakendada? Seni on just Leedu olud selle vastu, et täiendavat võrgutasu rakendada.“

Kuid mis siiski oleks selles halba, et Venemaa ja Valgevene elekter juba varem kinni keerata. Juba kaua aega on räägitud, et idapool ei kehti elektritootjatele samasugused nõuded nagu Euroopa Liidus ja seega panevad vene ja Valgevene elektrikogused meie enda tootjad ebavõrdsesse seisu.

Veskimägi seletas, et lõppeesmärgina just seda soovitakse, kuid vältima peaks kiirustades astutud samme, sest need võivad olla riskantsed ja seega kalliks maksma minna.

„Eesti positsioon on alati olnud, et tegelikult tuleks elektrikaubandus kolmandate riikidega lõpetada, sest see tekitab ebavõrdset konkurentsi elektriturul,“ seletas Veskimägi ja nõustus, et selle pealt on õigustatud küsida, miks siis asja lihtalt ära ei tehta.

„Siin tuleb mängu riskihinnang. Kindlasti ei ole meil täna ühtegi viidet või indikatsiooni, et meie Vene kolleegid võiksid liine välja lülitada. Aga olem olukorras, kus on kadunud varem eksisteerinud olukord, et Venemaa, Valgevene ja Baltikumi elektrisüsteemid olid vastastikuses sõltuvuses. Nüüd on nende süsteem, sealhulgas Kaliningradi oma, ehitatud Balti riikidest sõltumatuks, mille tõttu me ka väga kiirustame mandri Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimisega,“ seletas Eleringi juht.

„Me kindlasti ei tahaks, et kui me näiteks täna lõpetaksime ühepoolselt kaubanduse ära, et Venemaa võtaks vaheldusvoolu liinid välja. Hoiame küll loomulikult tuled põlemas Baltikumis, kuid selle potentsiaalne hind kuni 2025. aasta lõpuni on väga kõrge,“ toonitas Veskimägi.

Aga kui me nüüd Leedule järgi ei anna, siis kas ei või 2025. aasta eesmärk sünkroniseerida siinsed elektrivõrgud mandri Euroopaga hoopistükkis ohtu sattuda?

Veskimägi avaldas siiski arvamust, et senine elektri ja gaasisüsteemide ja turgude ühendamisel tehtud koostöö kogemus annab alust loota kompromisside sünniks.

„Balti koostöö, energiaturgude ühendamise plaani elluviimise näol, on olnud kindlasti Euroopa liidu edulugu. Ma ei tea teist EL-i riikide ülest poliitikadokumenti, mis oleks sisuliselt rida-realt tähtaegselt ellu viidud. Taustsüsteem viimasest kümnest aastast elektri ja gaasiturgude ühendamisest on olnud suurepärane. See annab usku sellesse, et suudame ka seekord kokku leppida. Ja veebruaris oli selgelt tehnilisel tasemel kokkulepe olemas.“

„Elering on valmis igati edasi töötama, et kokkulepe sünniks. Kokkuleppe mitte sündimine oleks ainult hea neile, kes on huvitatud ebakõlade tekkimisest Balti riikide vahel.“

Saates on veel juttu sellest, kas Balti riikide elektrisüsteemide Euroopaga ühendamiseks on vahendeid piisavalt ja pole puudu näiteks EL-i toetusest nagu Rail Balticu puhul. Samuti peatutakse saate lõpus Kaliningradi küsimusel, mis jääks Balti elektrivõrkude Euroopaga ühendamisel omaette Vene elektrisüsteemi saareks Läänemere ääres.