Nädala alguses selgus, et nelja asutuse kokku panemisel tekkivat haridus- ja noorteametit hakkab juhtima pikaaegse erasektori tippjuhi taustaga Ulla Ilisson. Tema töötasuks määratud 6900 eurot tekitas ühiskonnas diskussiooni avaliku sektori tippjuhtide palga üle. Eriti ajal, mil erasektor koroonakriisi tõttu kärpima ja palku langetama on pidanud. Irja Rae leiab, et selline arutelu ei ole juhi suhtes õiglane.

„Kui ma seda diskussiooni loen ja kuulen, siis natuke paneb ohkama. Jälle me räägime ainult palgast ja ei räägi sellest, mida uus juht uues rollis tegema peab. Mille jaoks teda värvati," ütles ta.

Rae tõi välja, et Fontese tippjuhtide 2019. aasta palgauuringust tuli välja, et juhatuse esimeeste ja tegevjuhtide mediaantasemel põhipalk (töö keerukust arvestamata) oli 7100 eurot ja aasta kogupalk, kuhu juurde tulevad juhtidele sagedasti makstavad tulemustasud, oli 98 400 eurot (8200 eurot kuus - T.S.).

See number on võetud kõikide juhtide pealt. Valimis oli 125 tippjuhti ja suurema osa valimist moodustasid organisatsioonid, kus töötajate arv oli 50-249 töötajat. Käive või varade maht oli neis ettevõtetes 5-25 miljonit eurot.

„Neid numbreid vaadates sobib see (Ilissoni - T.S.) palk väga hästi sellesse raamistikku. Ma ei tunne, et see oleks proportsioonist väljas," arvab Rae. Ometi just sellist väljendit kasutas Ulla Ilissoni palgast rääkides peaminister Jüri Ratas.

Kuidas töötasu kujuneb?

Irja Rae kirjeldas ka seda, kuidas tippjuhi palk kujuneb. Seda ei võeta laest. Juhtide ametikohtade hindamiseks ehk teada saamiseks, kui keeruline juhi roll on, kasutatakse kogu maailmas sarnast meetodit. Arvestatakse organisatsiooni suurust, inimeste arvu, varade mahtu, aga ka seda, kas tegutsetakse ühes või mitmes riigis. Lisaks võetakse arvesse ka ärimudeli keerukust. See kõik näitab ära, kui keerukas juhtimisülesanne konkreetsel juhul täita on.

„Kui tuleme antud juhtumi juurde, siis taustaks teame, et kokku pandi neli organisatsiooni. Teame, et haridus on meil on üks olulisi riiklikke prioriteete. Me tegelikult eeldame, et ameti poolt pakutav avalik teenus on kõrgel tasemel, organisatsioon hästi juhitud. Ma näen, et juhtimisülesanne saab olema seal päris keeruline," ütles ta.

Rae lisab, et loomulikult tuleb iga juht läbirääkimiste situatsiooni oma palgaootusega. See, kes teda värbab, mõtleb läbi, millised on tema võimalused. Ta peab mõtlema läbi ka selle, milline on juhtimisülesanne ning vajalikud oskused. Kas neid on varasemalt praktiseeritud? Kas kontekst, kust uus juht tuleb, sobib ka ameti peadirektori profiiliga?

„Ma arvan, et väga keeruline on leida (avalikku sektorisse - T.S.) häid juhte. Avaliku hurjutamise tõttu just. Siin ei ole, et inimene oleks aasta-kaks töötanud, midagi tõestanud ja siis võetakse palgateema üles. Siis öeldakse, et ta ei vääri seda. Ta ei ole asunud ametisse ja juba on palga ümber selline diskussioon. Ega see tiibu ei anna juhile," nentis ta, kuid usub samas, et hindamiskomisjon arvestas ka kandidaadi stressitaluvust, mille hulka võiks kuuluda ka avaliku kriitika talumine.

Miks on erasektorist raske avalikku teenistusse inimesi leida? Millised on peamised põhjused, miks ei soovita tulla? Mis tippjuhte motiveerib. Kõige selle kohta kuula Erisaate podcastist.