President Kersti Kaljulaid pöördus märtsis riigikohtusse taotlusega kuulutada sambareform põhiseadusega vastuolus olevaks. President tõi välja rea punkte, mis on tema hinnangul põhiseadusega vastuolus.

Riigikohus arutab teise samba reformi
Andres Sutt, riigikogu rahanduskomisjoni vähemus: rahanduskomisjoni istungil polnud debatti, oli vaikiv koalitsioon ja usupõhised vastused opositsiooni ja huvigruppide küsimustele. Jääme eriarvamuses toodud seisukohtade juurde, oleme presidendiga kõigis punktides nõus. Ilma teise sambata ei suuda riik tagada inimeste toimetulekut vanaduses. Oli sisukas arutelu, kas räägime asendusmäärast või elatismiinimumist, mis 211 eurot. 20 aasta pärast tööturule sisenevad lapsed on kõik juba sündinud, me teame täpselt, kui palju neid on. Pensionisüsteem on üks tervik, mis koosneb kolmest sambast. Mida pikem on investeerimishorisont, seda parem on tootlus. Kui pensionifond peab olema kogu aeg väga likviidne, siis selle kulud jäävad pensionikogujate kanda. Ainus sisuline kitsaskoht on jäik väljamaksete kord, aga selle jaoks pole praegust reformi vaja.
Kilvar Kessler: finantssektor toimib korrapäraselt, süsteemsed riskid ei realiseeru, ükskõik, kas reform tuleb või mitte. Selgust on aga sektorile vaja.
Madis Müller: Eesti Pank on siin majanduse asjatundjana, loodetavasti annavad meie kommentaarid vajalikku tausta. Seaduses põhimõttelised muudatused, kohustuslik kogumispension kaoks, teine pension jääks pakkuma vabatahtlikku pensionikogumist kolmanda samba kõrval. Tänaseks veel paljud panustanud lühikest aega, varad seetõttu väikesed, aga see on muutumas ja teisest sambast kasvav pension kasvab tulevikus oluliselt. Kõige olulisemad prognoosid on rahvastikuprognoosid, oluline pole mitte niivõrd see, kas oleme suutnud õigesti ennustada rahvaarvu muutust. Rahvaarvu kasv positiivne, vaid võtmeküsimus, et teame rahvastikustruktuur muutumas, rahvastik vananeb, pensionäride osatähtsus kasvab. Selle trendi muutust pole ette näha, sündivuse muutust pole nähtud. Kogumisfaasis ületavad sissemakstavad summad väljamaksete summa, see on osa süsteemi disainist.
Ülle Madise: kogu ühiskonda muutvad reformid peavad olema võimalikud, muidu poleks valimistel mõtet. Ent kõik muutused peavad jääma põhiseaduse piiridesse.
Raivo Aeg: kuna 2/3 teise samba rahast võetakse riikliku pensionikindlustuse rahast, siis liitunutel väheneb ka riiklik vanaduspension. Tekib inimeste ebavõrdne kohtlemine. See pole aga teise samba peamine puudus, vaid see, et see ei täida oma peamist eesmärki. Teine sammas oma praegusel kujul ei loo võimalust saada pensionieas täiendavaid sissetulekuid. Teise sambaga liitunute pension on väiksem kui mitteliitunutel. Riiklikku pensioni indekseeritakse igal aastal. 20 aastaga on see kasvanud viis korda. Kohustusliku kogumispensionifondide keskmine reaaltootlus on olnud negatiivne. Viiendik sotsiaalmaksust on ära võetud kiire kasvuga riiklikust esimesest sambast ja pandud fondi, mis inimesele kahjulik. Teine sammas pole tootlik, toonud kaasa olukorra, kus vaid esimese sambaga liitunud saavad rohkem pensioni. See tõestatud ka numbrites. Juba pensionireformi debati käigus on paranenud fondide tootlikkus, tehtud klientidele paremaid pakkumisi, halduskulud on vähenenud.
Martin Helme: kogu vaidlus on olemuselt poliitiline vaidlus, kuidas paremini tagada inimeste heaolu. Kahetsusväärne, et poliitiline vaidlus on peidetud põhiseadusega vastuolu viigilehe taha. Kogu iva, kas teine sammas aitab saada suuremaid pensione. Meil 20-aastane kogemus, kuidas tänane süsteem ei tööta. Pensionid on 10% väiksemad, sest raha kühveldatakse teise sambasse. Oleme 3 miljardit eurot Eestist välja viinud. Kogu väide sellest, et sambareform halvendab pensionäride sissetulekut, on ümber lükatud. Tuleviku osas on see spekulatsioon. Riigikogule peab jääma võimalus teha asju paremaks. Mitte keegi ei ennustanud 2001 või 2009 miinusintresse, mis muudab sellise suurema kogumise absoluutselt teistsuguseks. Peab olema võimalik kohaneda uue majandusolukorraga. Reformi eesmärk, et pensionid oleksid paremad.
Aivar Kokk: rahanduskomisjon arutas 21. aprillil seaduse põhiseaduspärasust. Rahanduskomisjon pidas seda põhiseadusepäraseks. Soovijad saavad teises sambas jätkata, kes pole rahul, saavad väljuda. Neile luuakse võimalus investeerida läbi investeerimiskonto või jätkata esimeses sambas. Kõigile tekib õigus teise sambaga liituda, sealt lahkuda või raha ise investeerida. Inimese vaesusriski võivad mõjutada nii tema otsused, riigi poliitika või majanduslik olukord. Riskide maandamiseks on pikendatud teisest sambast lahkumise etteteatamise tähtaega.
Päts: president jääb oma taotluses olevate seisukohtade juurde. Alustasime põhiseaduse paragrahvist 28, mis puudutab toetust vanaduse korral. Erinevad pensionisüsteemi osad maandavad erinevaid riske. Peame ise panustama oma pensionitesse, ei saa loota vaid oma järeltulijatele ehk esimesele sambale. Eesti riik on saavutanud teatud sotsiaalkaitse taseme, kergekäeliselt ei tohi seda sotsiaalse kaitse taset alandada. Võime tõdeda, et vaidlusalune reform võib küll suurendada osade inimeste vabadusi, aga president ei pea õigeks seisukohta, mille järgi peab riik tagama vaid elatusmiinimumi. Riigikogul on õigus muuta seniseid otsuseid, aga arvestada tuleb kõigi isikute õiguste ja seaduslike huvidega.
Kokk: täna kehtiva seadusega 35% liitunutest võivad kogu raha välja võtta ja ei pea kindlustusseltsiga lepingut tegema, sest neil on niivõrd vähe raha kogutud. Vähem kui 10 rahvapensioni määra.
Helme: saamatajäänud tulu pole kahju. Kõve: siiani on olnud.
Helme: kompensatsiooniks on see, et varasem kohustus jagada kasumit inimestega kaob ära. Lahkumine ühekordne. Vajadusel võtab riik ta portfelli üle ehk kahju ta ei kanna.
Kessler: 756 000 osakuomanikku on kogumisfaasis, 4-5 miljardit raha, väljamaksefaasis on 8000 inimest, alla saja miljoni. Meie fookus olnud praegu just kogumisfaasis, seal on suuremad numbrid. Elukindlustuse andjatest kaks on välisriikide filiaalid, pole meie teema. Kolmas Eesti juriiriline isik. Summad tunduvad isoleerituna küllalt suured, aga kontsernide perspektiivis on need kaduvväikesed numbrid. Kui need riskid ka realiseeruvad, et palju lepinguid öeldakse üles, siis need riskid on juhitavad. Me ei välista aga seda, et vaatame elukindlustuse andjaid lähemalt. Ka praeguse seaduse kohaselt saab pensionilepinguid vahetada.
Jesse: riigil on õigus anda inimestele õigus loobuda kohustusest kindlustusleping sõlmida. Ühekordne lepingu ülesütlemise õigus on põhiseadusega vastuolus. Keskendume just kehtivate lepingute ülesütlemisele.
Jesse: võib jääda petlik mulje, et räägime vaid 8000 lepingust. Pole justkui hull asi. Tegelikult on võtmesõna usaldus. Eluaegse kindlustuse pakkumine põhineb usaldusel, et teise poole suhtes võetud kohustusi täidetaksegi elu lõpuni. Mõlemad pooled arvestavad teadaolevaid tõenäosuseid. Juhtub see, et usaldust lubatakse murendada. Ühele poolele antakse võimalus otsustada, kas tahab olla lepinguga seotud. Sellega teisele poolele tekitatakse olukord, kus ta võibolla ei suuda ka teistele lepinguid täita. Jah, ta saab lahkuda turult, aga ta riivab nende usaldust, kes tahaks jääda. See mõjutab kõiki 800 000, kes hakkavad kunagi lepinguid sõlmima, sest turuolukord muutub ebastabiilseks. Nad peavad võtma riski, et riik hakkab jälle regulatsioone muutma.
Jesse: räägime sajast miljonist.
Kõve: kui 50% lahkub, siis kui palju see seltse mõjutab?
Mart Jesse: räägime umbes 8000 sõlmitud kindlustuslepingust. Nii ulatuslik regulatsioonide muutmine mõjutab tugevalt ärikliimat. Eestis 5 kindlustusandjat, kes tegelevad elukindlustusega. Pensionilepingut pakub neist vaid 3. Üks neist suurima tuluosaga. Kindlustusleping pole hoiuleping, kindlustuslepingu puhul kogutakse kokku vahendid ja riskid. Olulised on statistika ja regulatsiooni püsivus. Statistikale, keskmisele elueale tuginedes teevad kindlustusseltsid oma pakkumise, mis kehtib elu lõpuni nende regulatsioonide juures. Teatavasti ei tohi kindlustusandjad käsitleda sugu oma pakkumises. Mehed elavad aga vähem kui naised. Kui lahkuvad just mehed, naised, kellele lepingud soodsad, jäävad. Need lepingud muutuvad seltsidele koormavaks, seda koormust ei saanud lepingu sõlmimisel ette näha.
Kõve: Pensionilepingute lõpetamise arutelu. Omandi põhiõiguse riive kohta ütleb president, et osade õigus võtta raha välja ei kaalu üles nende õiguseid, kes tahavad pensionikindlustuslepinguga jätkata. Ühtede soov loobuda kindlustuslepingust ei saa kaasa tuua teiste õiguste kahjustumist.
Paus, istung jätkub 16.25.
Kokk: pensioniealised saavad raha välja võtta 10% tulumaksuga, mitte 20% tulumaksuga. Seetõttu ma ei usu, et 50+ inimesed jooksevad välja jooksma.
Janar Holm: eriti kehvas olukorras on madalapalgalised, kes võtavad raha välja enne pensionile minekut ja kulutavad ära. On võimalik vaadata tulevikku, kus kõrgepalgalistel on võimalik 2% lisamaksega koguda 4% sotsiaalmaksu oma omandisse. Tekib uus erisus, kas inimene saab maksta 2% palgast, et juurde saada veel 4%. On risk, et reform ei kohtle liitunuid ja mitteliitunuid võrdselt. Kui mitteliitunud inimesed oleksid kunagi teadnud, et raha on võimalik välja võtta, siis nad oleksid võibolla liitunud.
Helme: väide, et konkurentsi tihenemise korral tootlus halveneb, on vastuolus sellega, mida teame majanduse toimimisest. Seadus näeb praegu ette teenustasude ülempiirid. Sealt ei saa hüppelist kulude kasvu tulla. Meie prognoos ütleb, et lahkub 25% kapitali, sest väga suur osa kapitali on väikese hulga inimeste käes.
Kokk: täna võib ühekuuse etteteatamisega kolm korda aastas fondi vahetada.
Müller: ma ei kahtle, et fondid saavad väljamaksetega hakkama, likvideerida suudetakse ka mittelikviidne vara. Küsimus on, mis hinnaga seda tehakse.
Madis Müller: meie arvates on väga tõenäoline, et lühiajaliselt, kui fondil on suures mahus mittelikviidset vara portfellis, siis võib see tekitada probleeme, fondijuht peab muutma plaane, võibolla müüma vara. Probleemi tõsidus sõltub fondist. Fondijuhid peavad olema valmis selleks, et tuleb suur surve lahkuda ja seetõttu hoiab ta pigem rohkem likviidset vara. Üks riske on likviidsusrisk, mis pikas plaanis aitab rohkem teenida. Kui fondid peavad olema likviidsemad, kaasneb sellega madalam tulusus.
Kessler: pikaajalised investeeringud võivad olla tehtud teistsugustesse varadesse kui lühiajalised, aga see sõltub fondi tingimustest. Efekt on selles, et me teeme suuremaks tõenäosuse, et lahkub rohkem inimesi kui on tavapärane. Meie usume, et lahkujaid on, kui läheb, siis fond peab sellele vastu. Tal on piisavalt likviidset vara.
Kessler: on mõned varaklassid, kus on risk suurem, aga ka tulusus suurem. Fonditingimused määravad ära riski ja tulu ootuse.
Juhan Sarv: kas pole korrelatsiooni investeerimisaja ja tulususe vahel?
Kessler: osaku puhasväärtus jääb samaks. Fondivalitseja on kohustatud kohtlema osakuomanikke samaväärselt oma parimate kutseoskuste kohaselt. Kas allesjääv raha hakkab vähem teenima? Äkki hakkab rohkem teenima.
Kessler: üldiselt on fondid piisavalt likviidsed, peavad vastu suure fondijooksu, isegi 90% on võimalik 180 päevaga välja maksta. Teine sammas alguses seadis sellised raamid, mis suunasid fondivalitsejad investeerima konservatiivsetesse varadesse nagu Saksa riigi võlakirjad vs alustav ettevõte. Risk ja tulu on kaksikvennad. Alguses sooviti konservatiivset investeerimist, sealt ka vähene tulu. Keskmiselt on investeeritud konservatiivselt. Mis juhtub, kui hakkab fond kokku jooksma, ei jõua välja maksta. Investeerimsifondide seadus näeb selleks ette raamistiku. Fondijuht peab kõigi osakuomanike huvides tegutsema. Kui ta ei suuda kõiki osakuomanikke ühetaoliselt kohelda, peab ta peatama väljaastumisavalduste vastuvõtmise. Seejärel on tal aega varade rahaks tegemiseks. Kui ka sel perioodil ei suuda ta oma vara rahaks teha. Siis on küsimus, kas mõni teine fondivalitseja suudaks seda. Sel juhul antakse fond üle teisele fondivalitsejale. Seaduses on võimalused olemas.
Kilvar Kessler: meil ka sel sügisel kavas üks stressitest nii fondidele kui ka võibolla elukindlustuse andjatele. 2019 stressitestis andsime fondidele ette stsenaariumid. Üks, et 50% kapitalist lahkub, teine et 75% lahkub ja kolmas, et 95% lahkub. Fondivalitsejad analüüsisid võimekust sellele vastu pidada. Kas toonases ajaaknas, üks kuu, oleks nad suutnud vara realiseerida ja raha välja maksta. Tekkis probleeme 75% lahkumisel neljal fondil, 95% lahkumisel oli juba rohkem probleeme. Sealt tuli ettepanek pikendada lahkumisaega. Seda on tehtud ja pikendatud 180 päevale. Pensionifondid praeguse seaduse kohaselt paneksid vastu sellisele fondijooksule. Meie oleme sellega rahul.
Kõve: pensioni kogumist jätkajate vara väärtus sõltub sellest, kui paljud lahkuvad. Valitsus ütleb, et probleemi pole, sest on leevendusmeetmeid, näiteks on pikendatud väljavõtmise etteteatamist, saab suurendada laenamist.
Helme: see oleks olnud paljudele suur rahaline kaotus, millega oleks ka kaasnenud põhiseaduslikkuse vaidlus.
Juhan Sarv: miks ei saanud lihtsalt mehhaaniliselt ümber kanda?
Helme: peame arvestama kolme muutujaga. Sotsiaalmaksu laekuval osal ajas üks väärtus, seda ringi tõstes täna teine väärtus. On indekseerimine. Me ei suutnud öelda, mis on selle tegelik väärtus 15 aastat hiljem. Igas mudelis sees palju hinnangulisust. Lisandub probleem, et kui ümberarvutused lahknevad praegu sambas olevast, siis kes saab lisaraha või alternatiivina kannab kahju.
Juhan Sarv: kirjeldage 4% lahkujate raha esimesse sambasse viimise raskuseid. Miks ei saa võtta 2/3 teise samba rahast, mis oleks teisendatud esimese samba osakuteks?
Laffranque: oleme dilemma ees, tegeleme abstraktse normikontrolliga, meil erinevad prognoosid, aga ei oska ennustada, mis tegelikult tulevikus aset leiab. Üks reformi põhjuseid rahulolematus senise sambaga. Nüüd aga tekib uuesti ka mitteliitunutel õigus teise sambaga liituda. Mis tegelikult võrdse kohtlemise aspektist, millistele prognoosidele on võimalik otsustust rajada. Kas teine sammas, kui osad raha välja võtab, siis suurendab tootlikkust. Kas saame öelda, et see peab paika?
Kokk: kõik mitteliitunud saavad selle seadusega ka õiguse teise sambaga liituda.
Helme: 17-aastane kogemus ütleb, et talle pandud ülesandeid ta ei täida. Ebavõrdne kohtlemine tekkinud, kui süsteem loodi. Seda pastat tuupi tagas ei aja. Teisest sambast loobujate riiklik pension väiksem, aga nad saavad oma vara jälle paremini kasutada. Kedagi ei sunnita raha välja võtma, see on valikuvabadus.
Keres: kas esimese samba pensioni panustajate õiguseid rikub, et neil pole samasugust õigust, võib olla vaidluse koht. Küsimus ei ole selles, milliseid õiguseid antakse teise samba kogujatele, vaid mis õigused jäetakse andmata esimese samba pensionäridele. Sel juhul põhiseadusevastasus pole mitte täiendav käsutusõigus oma vara üle, vaid see, et esimese samba seaduses jäetud midagi reguleerimata.
Pilving: miks te esimesele sambale valikuvabadust ei anna?
Keres: seni vähem panustatu arvelt saavad vähem pensioni. Väljudes panustavad edaspidi sama palju kui need, kes polnudki esimeses.
Pilving: mis on eristav tunnus. Enne oli, et nad ei kogu raha. Mis jääb püsti?
Paul Keres: seaduse eesmärk on täna muuhulgas inimestele rohkem otsustamisvabadust oma vara üle, et nad ise otsustaksid, mis on parim nende tulevikule. Täna nad seda teha ei saa.
Ivo Pilving: tundub, et vaidlus ei käi 2%, vaid 4% üle. Tundub, et valitsuse argument, mis õigustab erinevat kohtlemist, on sammaste erinevus. Teise samba kindlustatud solidaarsesse süsteemi panustavad täna vähem kui puhtalt esimese samba inimesed. Need teise samba kindlustatud koguvad ise. Kui nad süsteemist välja astuvad, siis tagasiulatuvalt pööratakse ära erineva kohtlemise õigustus. Mis asemele astub?
Madise: kui püstitame küsimuse, kas liitunud ja mitteliitunud, kas nad võrreldavad grupid, siis jääme selle juurde, et on. Selle tulemusel sotsiaalmaksukoormus osutub erinevaks. Teise sambaga ühinenutele antakse võimalus 4% välja võtta ja kulutada, mitteliitunud satuvad halvemasse olukorda.
Päts: isegi kui lugeda neid eri gruppideks, mis võib anda võimaluse nende erinevaks kohtlemiseks, siis tagasiulatuva mõjuga sotsiaalmaksusoodustuse andmiseks võimalust ei ole. Väljujatele võimaluse andmine saada enne pensioniiga oma 4% sotsiaalmaksu osa kätte, selleks puudub õigustus. Tõdeme, et pensionisüsteemis on vahendeid ebapiisavalt, kui teame, et tulevikus kitsikus suureneb veelgi. Kui oleme loonud teise samba, et kaasata täiendavaid vahendeid, nüüd aga viime pensionisüsteemist välja nii 2% kui sotsiaalmaksust 4%. See ei tundu kuidagi mõistlikuna. Toob kaasa isikute ebavõrdse kohtlemise.
Kõve: teine blokk, võrdsus ja ühetaoline maksustamine. President väidab, et teise sambaga liitunuid koheldakse erinevalt mitteliitunutega, sest liitunud saavad sotsiaalmaksuraha välja võtta, mitteliitunud ei saa. Valitsus väidab, et esimene ja teine sammas erinevad ja seetõttu võibki neid erinevalt kohelda.
Istung jätkub.
Paus 15 minutit. 14.50 jätkatakse.
Helme: on spekulatiivne appelleerida demograafilistele prognoosidele, mis on osutunud valeks.
Kõve: oleme ajaga lõhki, aga oleme juba rääkinud ka mitmest teemast, millest pidime rääkima hiljem. Küsiks aga presidendi esindajalt, mida tähendab põlvkondadevaheline kokkulepe?
Helme: demograafia väga oluline. Juhin tähelepanu sellele, et 5 aastat tagasi ennustati rahvaarvu langust, nüüd oleme 5 aastat näinud rahvaarvu kiiret kasvu.
Kokk: seadus annab ka pensionifondidele paremaid võimalusi raha teenida. Saab võtta suuremas ulatuses laene. Näiteks Tallink sai riigilt laenu, ostis selle eest odavalt Riias krundi. Saab teha kasulikke investeeringuid. Samuti on raha väljavõtmise aega pikendatud, etteteatamisaeg 5 kuud.
Helme: on halvas usus väide, et teeme reformi riigieelarvesse rohkem raha kogumiseks. On prognoosi põhjal võimalik väita, kui paljud soovivad lahkuda. Seda summat on täna keeruline prognoosida. Riigieelarves tulupoolel me sellega ei arvesta.
Madis Päts: põhiseadus kaitseb väärikat riigipoolset toetust vanaduses. Praegune süsteem oma pikas vaates tagab selle. Peame vaatama pikka perspektiivi, ei saa panna tulevast pensionikoormust laste ja lastelaste õlgadele, tänaste töölkäijate pensionist osa peab kogunema läbi isikliku panustamise.
Julia Laffranque: õiguspärast ootust pensionisüsteemi muutumatusele põhiseadusest ei tulene. Milline on seos omandivabaduse ja õiguspärase ootuse vahel. Kas teise sambaga liitunutel on kogumisfaasis tekkinud omandiõigus 2+4 protsendile?
Kokk: 49% liitunutest on kogunenud raha alla 5000 euro. Ta hakkab pensionil saama 28 eurot lisaraha. Väikese palgaga teise sambas olles on tulukus väike, see neile kahjulik.
Helme: loodud on valikuvabadus, automaatselt ei juhtu midagi. Kes soovib jätkata, siis ei juhtu midagi. Kes soovib ise pensioniraha majandada, saab seda teha. Kes tahab praegu välja võtta, saab. Kaalusime võimalust sambaraha suunata esimesse sambasse. See ümberarvutamine oleks teinud meile veel keerulisemaid vaidluseid kui praegune. Oli valik, kas anname valiku inimestele või loobume üldse reformist.
Ivo Pilving: kui teisel sambal puudusi, siis suuname raha edaspidi esimesse sambasse. Mida taotletakse sellega, et juba sisse pandud raha makstakse inimestele välja. Vajan järeleandmistundi, kuidas süsteemist raha väljasuunamine raha parandab.
Helme: see on inimestele nende vara üle kontrolli tagasiandmise eelnõu. Meie näeme, et see suurendab konkurentsi ja tugevdab süsteemi.
Helme: meil Eesti Panga analüüsiga erimeelsus, nad lähtuvad fondide tootlusest, mida need fondid pole kunagi näidanud. Asendusmäära vähenemine on seletuskirja üks stsenaariume, riske üles ja alla mitmeid, need on raskelt ennustatavad. Asendusmäära vähenemine üks võimalik stsenaarium.
Madis Müller: meie analüüs sellele keskendub. Tänasel päeval on teise samba osatähtus väike, oleme alles kogumisfaasis, seetõttu loomulik, et rahavoogude mõttes täna läheb rohkem sinna sambasse, välja tuleb vähem. See on ootuspärane. Riiklikud pensionid indekseeritakse teisest sambast sõltumatult ja on hoogsalt kasvanud. Me jõudsime järeldusele, et paarikümne aasta perspektiivis olla teise samba osa olla paarkümmend protsenti pensionist. See oluline, sest pensionäride osakaal võrreldes töötajate arvuga hakkab kasvama. Ilma teise sambata on raske saavutada soovitud asendusmäära.
Kõve: Eesti Pank ja finantsinspektsioon, kas inimeste sissetulekud vähenevad seaduse vastuvõtmise järel.
Kõve: vastake palun konkreetselt küsimusele, ärge hakake lihtsalt oma juttu rääkima.
Madise: eakal on sõltumata sellest, kas ta töötab, õigus riigi abile. Seda, sest ta on eakas ja ta elutöö on suures ulatuses tehtud. Kui on soov üle minna süsteemile, mis seob toetuse puudusega, näiteks vanadusest tingitud töövõimetusega, siis on vaja põhiseadust muuta. Põhiseaduses pole sõna pension, aga on kompleks meetmeid, mis võimaldab riigilt abi saada. Saavutatud sotsiaalse kaitse taset ei tohi langetada. See aga väheneb, kaasneb risk, et ülejäänud maksumaksjad peavad hiljem maksma toimetulekutoetuseid.
Madis Päts: pikas plaanis jõuame ühel päeval sinna, kus pensionisüsteem kahe samba koosmõjus toob vajaliku pensionite taseme. Ma ei saanud valitsust kuulates aru, millest räägitakse, kui räägime pensionitest põhiseaduse kontekstis. Kas räägime vaid elatusmiinimumist või on tegemist hoopis pensionite tõstmise eelnõuga. Pensioni makstakse vanaduses sõltumata sellest, kas inimene pensioni vajab. Pensioni ei saa kergekäeliselt panna ühte patta puudusega.
Kõve: väidetakse, et miinimumkaitse tagab esimene sammas. Kuidas sellesse suhtuda. Praegu 40% käes üksnes esimese sambaga.
Helme: Eesti pensionisüsteem on väga solidaarne, eriti esimene sammas. Teine sammas pole solidaarne, riik subsideerib seda, et muuta teist sammast ahvatlevamaks. 20% kõige jõukamatel on teises sambas 50% varasid. Kui mure on pensionite suurus ja jätkusuutlikkus, siis teine sammas ei tee seda paremaks, vaid halvemaks.
Raivo Aeg: palju sõltub sellest, millised on riigi võimalused pensioni maksta. Riik ei ole kõrvale hiilinud oma kohustest. Saame rääkida vaid keskmistest. Riik on selle kohustusega üsna hästi sammu peetud, sest esimest sammast on pidevalt indekseeritud. Seda indekseeriti ka riigile rasketel aegadel. 2002-2020 on viis korda tõusnud keskmine pension. 112 eurolt 527 euroni. Päris tugev tõus. Märtsis oli 1450 eurot keskmine palk, üsna ligilähedane. Teise samba tulususe puhul räägime kõigepealt esimese samba 4%, siis ei saa kõrvale vaadata faktist, et riik võtnud sundkorras ära 2% palgatulu ära. Kui võrrelda, mis on olnud fondide tulusus, kui palju kulub enda teenuse ülalpidamiseks, siis pole need proportsioonis nende riikidega, mille sarnased me tahaks olla. Rikkamates riikides fondide kulud madalamad. Seetõttu teise samba süsteem sellisel kujul lisaväärtust ei anna, seetõttu vaja seda reformida.
Jüri Põld: esimese samba väärika suuruse kohta. Pensionistaaž peab olema esimese samba jaoks 15 aastat. Kui räägime vaid pensionikindlustusstaažist. Viimasest palgast 40% pensioni jõudmiseks, minu arusaamist mööda seaduses mehhanism puudub. Küsimus, kas 15-aastase pensionistaaži puhul, mis kõik kindlustusstaaž, inimene töötanud miinimumpalgaga, kas üldse võimalik, et inimene saaks pensionina kätte viisaka pensioni summa, 40% pensionist.
Kokk: kui võtame seaduse vastu, saab esimese samba pensioni, ka pensionimiinimumi tõsta. Tänased pensionärid saaksid suuremat pensioni. Ka neil, kes soovivad teises sambas jätkata, et neil oleks fondid tulemuslikumad.
Heiki Loot: tahaks riigikogu seisukohta, riigikogu võtab seaduseid vastu, tahaks aru saada, mis on kohane elatustase. Kas valitsus ja riigikogu on ühes paadis? Valitsus rääkis elatusmiinimumist, nüüd räägitakse asendusmäärast. Ka president räägib asendusmäärast. Püüaks riigikogu seisukohast aru saada, kas see on midagi rohkem, kui valitsuse kirjalikus seisukohas olev elatusmiinimum või midagi rohkemat?
Helme: küsimus kohasusest, selle mõõtmisest. Poliitiliselt üldine arusaam, et mõõdame kohasust asendusmääraga, pensionieelse palga suurus võrrelduna pensioniga. Eesmärk, et 40% oleks pension palgast. Seadust muutmata asendusmäär väheneb. Tänane süsteem viib asendusmäära vähenemiseni. Kui küsimus, kas peab tagama riik väärika vanaduspõlve, siis teine sammas töötab selle kahjuks, mitte selle kasuks.
Kokk: 700 000 inimest ühinenud teise sambaga. 250-400 miljonit läheb teise sambasse. Kui see raha läheks esimesse sambasse, oleksid pensionid 100 eurot suuremad. Kui indekseeritakse esimest sammast, siis teist sammast ei indekseerita kunagi. Kindlustuse osa ei kasva. Kodanikul omal peaks olema õigus oma raha üle otsustada.
Heiki Loot: vanaduses määratava abi kohta küsiks, mida riigikogu mõistab kohase elatusstandardi all?
Martin Helme: väärikas vanadus on poliitiline valik, mitte õiguslik küsimus.
Paul Keres: põhiseadusest ei tulene seisukohta, et vanadust tuleb kohelda teistmoodi kui puudust. On võetud seisukoht, et allapoole elatusmiinimumist langeda ei tohi. Riigi kohustus anda rohkem kui miinimum tuleb Euroopa Sotsiaalharta &23st, mis pole Eestile siduv, sest Eesti pole sellega ühinenud.
Paul Keres: loomulikult, vanadus, puudus, toitjakaotus eraldi ära nimetatud. See ei kvalifitseeri eraldi, milline riskidest peaks olema eelistatud võrreldatud teisega. Küsimus ka näiteks selles, millist elatusmiinimumist kõrgemat abi peab riik osutama näiteks puudega inimestele või töötutele.
Martin Helme: pole kusagil näinud tõestust, et teine sammas aitab kaasa vaesuse vähendamisele. Meie arvutused näitavad, et teine sammas on vähendanud pensione 10%. Alles kümnete aastate pärast on väljamaksed suuremad kui sissemaksed.
Kärt Müller, õiguskantsleri nõunik: inimesel peab olema võimalik elada ühiskonnas häbita, saada vajalikke kaupu ja teenuseid.
Paul Keres: põhiseaduse paragrahv 28 ei omista vanadusele mingit erilist staatust. Ei teagi, kas vanadust saab riskiks pidada, see on õnnistus, kui inimene vanaks elab.
Õiguskantsler Ülle Madise: pensionäri vahendid peavad tagama minimaalse äraelamise, mis on enamat kui füüsiliselt hinges püsimine. Väärikas elu sisaldab natuke enamat. Eesti võtnud omale ka välislepinguid. Välja on töötatud kriteeriumid, mille järgi hinnatakse, kas riik täidab oma kohustusi sotsiaalkaitse alal. Kui ilma olulise põhjuseta vähendab riik sotsiaalset kaitset, rikume kohustusi.
Kõve: õiguskantsler tõi mängu rahvusvahelised kohustused. Mis neist rahvusvahelistest kohustustest meile tuleneb?
Kõve: president ütleb, et riik peab looma pensionisüsteemi, mis on rohkem kui elatusmiinimum. Keskmine pension peaks olema vähemalt 40% keskmisest palgast. Õiguskantsler lisab, et vanaduse sotsiaalse kaitse võib seaduse vastuvõtmisel väheneda, see on vastuolus ka Euroopa Sotsiaalhartaga. Valitsus on öelnud, et pensionireform ei riiva põhiseadust. Abi vanaduses saab väljenduda ka muudes meetmetes, mis pole pension. Kas põhiõigus vanaduse
Aivar Kokk, riigikogu rahanduskomisjoni esimees: riigikokku saabunud ja praegu teie ees olev eelnõu on väga erinevad, sest paljud tehtud ettepanekud on seadusesse sisse viidud et vältida eri isikute huvide riivamist. Nende ettepanekud on suures ulatuses seadusesse kirjutatud.
Helme: oli põhjalik debatt. Ka lugemisi oli mitu, sest president lükkas seaduse korra tagasi. Analüüse on olnud, lihtsalt analüüsitulemused ei meeldinud osadele inimestele.
Brett: huvitab teie seisukoht, kas usaldushääletusega sidumine võiks mõjutada kohtuliku kontrolli intensiivsust. On räägitud, et kohus peaks olema proportsionaalne ja mitte liiga põhjalikult kaaluma sisuliselt. Olukorras, kus parlament on seaduse põhjalikult läbi hekseldanud, pole kohtul põhjust liigselt süvitsi minna. Kas parlamendidebati nappust peaks kompenseerima põhjalikum kohtulik kontroll?
Martin Helme: põhjusteks: parlamendi opositsioon tegeles obstruktsionismiga. Eesmärk seda vältida. Riigikogu oli komisjonis ja suures saalis seda arutanud. Obstruktsionismi vältimiseks saab siduda usaldushääletusega, see on seaduslik ja vastab poliitilise kultuuriga.
Velmar Brett: 24 jan otsustas valitsus siduda eelnõu usaldusküsimusega. Eelnõu vastuvõtmise sidumine usaldusküsimusega vähendab olulises osas parlamentaarset debatti. Küsimus, miks seoti see usaldusküsimusega. Kas vastavuses põhiseaduse paragrahv 98 ja riigikogu kodu- ja töökorra seaduse &137 mõtte ja eesmärgiga.
Riigikohtu esimees Villu Kõve tutvustas põgusalt senist poliitilist arutelu ja poolte seisukohti.
https://maaleht.delfi.ee/arvamus/argo-ideon-pensionireformist-vaga-paljudel-inimestel-ongi-hulk-kohti-kus-raha-kohe-praegu-vaja-laheb?id=88853177
https://epl.delfi.ee/arvamus/aku-sorainen-sobrad-kusivad-minult-kas-eesti-on-tegemas-sajandi-eksimust-soome-kogemuse-pohjal-utlen-jah?id=89051633
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ii-samba-vaidlus-kas-vanainimesele-on-vaja-pensioni-voi-sotsiaaltoetust?id=89691439
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-indrek-neivelt-see-on-sulaselge-sigadus-ma-kohe-arritun-kui-ma-selle-peale-motlen?id=89658653
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/pensionikoguja-dilemma-kas-peatada-riigi-eeskujul-teise-samba-maksed-voi-mitte?id=89934289
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/pensionisambad-said-taisealiseks-mis-on-selle-aja-jooksul-vanaduspolve-kindlustamises-muutunud?id=90480587
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/erisaade-tuleva-juht-valitsuse-otsuse-taustal-suurimat-pensionireformi-korraldatakse-meie-kaubanduskeskustes-ja-pangakontorites?id=90317243
https://epl.delfi.ee/arvamus/pensionikogujate-esindaja-tanane-kriis-ei-tohi-tulla-teise-samba-arvelt?id=90486171
https://epl.delfi.ee/arvamus/mart-jesse-riigikohtu-dilemma-kas-elatusmiinimumile-vastav-pension-on-vaarikas?id=90615079
20. märtsil pöördus president Kersti Kaljulaid riigikohtusse, et see kuulutaks sambareformi põhiseadusevastaseks. https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15897-vabariigi-president-poeoerdus-pensionireformi-seadusega-riigikohtusse/index.html

Üheks vaidluskohaks on, mida tähendab põhiseaduses kirjas olev riigi kohustus vanaduses inimese toimetulek kindlustada. Õigus vanadustoetusele (pensionile) on kõikidel pensionieas inimestel, mitte üksnes puudust kannatavatel vastavaealistel inimestel, leidis president. Kriteeriumiks on siin ka inimese panustamine
riigi toimimisse tööelu ajal.

Seadusandlikul tasandil tuleb presidendi hinnangul vanaduse korral riigil tagada pensioniealiste elatusmiinimumist kõrgem äraelamistase, et nii ennetada sotsiaalsete riskide realiseerumist ja inimeste puudusesse jäämist. Kui põhiseaduse kohaselt peab vanaduses olema tagatud inimeste väärikas toimetulek, mis sõltub riigi poolt kehtestatud pensionisüsteemi erinevate osade koostoimest, ei tohi riik võtta inimestelt mõistlikku väljavaadet sellisele piisavale toimetulekule, kaotades ära ühe pensionisüsteemi kandvatest komponentidest ja pakkudes asemele riigi poolt vaid elatusmiinimumi tagamist, mis on sisult erinev ega asenda kuidagi vanaduses väärika toimetuleku tagamise kohustust.

Samuti leidis president, et sambareformiga osadele inimestele antav võimalus tagasiulatuvalt välja võtta lisaks oma töötasudelt makstud kahele protsendile ka riigi poolt kogutud sotsiaalmaksu arvel makstud 4% sotsiaalmaksu osa ja seda vabalt kasutada on vastuolus põhiseadusest tuleneva võrdsuspõhiõigusega. Sellega kaasneb tagasiulatuvalt ja põhjendamatult inimeste erinev kohtlemine ja ühetaolise maksustamise põhimõtte rikkumine. Sotsiaalmaksu kaudu pensionisüsteemi käigushoidmiseks kogutud vahendite sihtotstarbe tagasiulatuv muutmine vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusriigi põhimõttega.

Samuti pole president nõus punktiga, mis lubab kindlustusseltsiga eluaegse pensionilepingu sõlminud inimestel oma lepingu üles ütelda ja raha välja võtta.

President leidis, et sambareformi üheks tagajärjeks on ilmselt tulevase põlvkonna liigne maksukoormus, mis rikub põlvkondadevahelist kokkulepet.

Valitsus ei nõustu ühegi presidendi etteheitega ja peab seadust põhiseaduspäraseks.

Kell 13 algaval suulisel istungil osaleb üheksa menetlusosalist, kelleks on president, riigikogu, õiguskantsler, justiitsminister, rahandusminister, riigikontroll, finantsinspektsioon, Eesti Kindlustusseltside Liit ja riigikogu rahanduskomisjoni esindaja.