Pärast 30. juulil tehtud kontrollkäiku erilennuga Eestisse tulnud ukrainlaste majutuskohtadesse alustas PPA menetlust nende inimeste osas, kes ei täitnud eneseisolatsiooni kohustust ja käisid sellel ajal tööl.

Päeva jooksul oli tegevustesse üle Eesti kaasatud 34 ametnikku PPAst ja seitse ametnikku terviseametist. Kokku kontrolliti 71 majutuskohta ja suheldi 145 Ukraina kodanikuga.

Liikumispiirangu nõuete rikkumisi oli 46 juhul. Suur osa neist inimestest oli kas hetkeks kodust lahkunud või oli muutunud nende piiranguankeedile märgitud aadress. Enam kui tosinal korral avastas PPA, et eneseisolatsiooni eiratakse ja tehakse tööd.

Tartu halduskohtu põhjendused
PPA teatiste vaidlustamiseks on seaduses ette nähtud erikord. Kohus pidi kaebuse tagastama, kuna menetlusosalised sellest vaidlustamise erikorrast ei lähtunud. Sellises olukorras puudus halduskohtul pädevus kaebust menetleda.



Vaidlustamise erikord sisaldub VMS §-des 1001-10018. VMS § 1001 lõikest 11 tuleneb, et välismaalane võib esitada avalduse otsuse uuesti läbivaatamiseks 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Avaldus esitatakse otsuse teinud haldusorganile (VMS § 1004 lg 3) ja negatiivse otsuse korral on võimalik esitada uus avaldus otsuse teistkordseks läbivaatamiseks (VMS § 10010 lg 1). Uus avaldus esitatakse Siseministeeriumile (VMS § 10013 lg 2). VMS § 10018 sätestab, et avalduse alusel tehtud otsuse peale ei saa esitada uut avaldust ega kaebust halduskohtule.



Seega viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuseid on võimalik vaidlustada vaid avalduse esitamise teel Politsei- ja Piirivalveametile ning seejärel Siseministeeriumile.

PPA tunnistas seetõttu kehtetuks 12 Ukrainast saabunud töölise viibimise aluse, mis tähendab, et neile anti aega reede keskööks Schengeni alalt lahkuda.

Kolm Lõuna-Eesti ettevõtet taotlesid prokuratuurilt otsuse muutmist, kuna nende sõnul ei teinud töölised mitte tööd, vaid korrastasid näiteks oma eluruume ega puutunud kokku kellegi teisega.

Prokuratuur taotlust ei rahuldanud. Seetõttu otsustasid ettevõtjad asja kohtus vaidlustada, kirjutas eile ERR-i uudisteportaal.

Täna ütles üks Nopri talu peremees Tiit Niilo, kes Lõuna-Eesti põllumehi esindab, et kohus ei võtnud põllumeeste kaebust menetlusse ja nüüd tegeletaksegi ukrainlaste väljasaatmisega.

"See võtab [praegu] kogu aja ja energia," ütles Niilo Delfile, et 12 töölise väljasaatmine Schengeni alalt peab toimuma homme keskööks.

Töö jääb tegemata

OÜ Hobulased omanik Priit Ojamaa kaotab PPA otsusega homme keskööks kaks Ukraina töölist, kes moodustavad üle poole hooaja kollektiivist, sest tööle jääb vaid pooleteise koha jagu kohalikku tööjõudu.

"Paneme seisma asjad, mis meil pooleli on. Aitab," ütles Ojamaa Delfile nördinult. Pooleli on nimelt söödavaru tegemine, mida nüüd tuleb hoopistükis sisse osta. "Teeme kõik, mis suudame, aga väga raske on," ütles ta.

Ojamaagi sõnul on äärmiselt keeruline homme keskööks ukrainlastele riigist väljasõit võimaldada. "Proovige ise praegu kiievisse või kuskile mujale minna. Otselennud ei vii kuhugi. Otsime lahendusi, igasuguseid võimalusi, kontakteerume turismibüroodega, palume inimeste abi," kirjeldas Ojamaa.

Ehkki riigist väljasaatmise otsus ei ole tegelikult tööandjale suunatud karistus, ei soovi ettevõtjad Ojamaa sõnul oma töölisi hätta jätta, sest nemad on põllumeestel juba aastaid abis käinud. "Meie teeme seda oma vabast tahtest, kõikide muude toimetuste kõrvalt," ütles Ojamaa.

Mis saab, kui ei õnnestugi pooleteise ööpäeva jooksul ukrainastele Schengeni alast väljapääsu leida? "Ei tea, ei ole aega tagajärgi otsida," selgitas ta. "Siis oleme olukorras, kuhu meid surutakse, et oleme jälle milleski süüdi," rääkis Ojamaa.

Põllumeeste advokaat: politsei võib otsuseid teha absoluutselt põhjendamatult

Ukrainlaste tööandjate advokaat Ramil Pärdi püüdis küll politsei väljasaatmisotsust halduskohtus vaidlustada, kuid kohtu hinnangul ei allu sellised otsused seaduse kohaselt kohtu kontrollile.

"Politsei võib teha otsuseid absoluutselt põhjendamatult," selgitas Pärdi, et siiani pole teada, mille põhjal just need 9 Lõuna-Eestis töötanud ukrainlast välja saadetakse ja mis rikkumised nad toime panid. Lisaks neile saadetakse kolm võõrtöölist välja ka Harjumaalt.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev ütles esmaspäeval Maalehele, et liikumispiirangu nõuete rikkumisi tuvastati kontrollkäigul 46 juhul.

"Enam kui tosinal korral avastasime, et eneseisolatsiooni eiratakse ja tehakse tööd," ütles Belitšev. Riigisviibimise luba tühistati nende puhul, kes ei viibinud oma majutuskohas ja tegid sel ajal tööd, mis tähendas politsei hinnangul otsest eneseisolatsiooni nõude rikkumist, teatas Belitšev.

Pärdi sõnul ei antud politsei tööandjatele otsuse osas ühtegi põhjendust, millel seaduslik alus oleks. "Ühegi karantiinitingimuse ega tavaseadustega ei ole piiratud ega keelatud töö tegemine. Et ette heideti töötamist, siis see ei ole iseenesest keelatud," selgitas Pärdi.

Pärdi sõnul tahaksid ettevõtjad kasvõi tuleviku jaoks teada saada, mis tehti valesti.

Kohtust polnud abi

Pärdi sõnul näitab antud juhtum politsei otsustuse läbipaistmatust ja kohtuliku kontrolli puudumist, sest amet saab teha otsuseid ilma selgitusi jagamata. Politsei otsuste kontroll piirdub seaduse kohaselt antud kogemuse põhjal üksnes kahe sammuga - esmalt saab politsei ise otsuse ümber vaadata ja teisel sammuna on võimalus kaebusega siseministeeriumi poole pöörduda.

Et kohus lükkas kaebuse tagasi, polegi muud varianti kui ministeeriumi poole pöörduda, mida ettevõtjad ka kaaluvad, kuid seda juba üksnes põhimõtte pärast, sest enne homset kesköist tähtaega pole sealt nende sõnul vastust loota ja antud kaebuse esitamine ei lükkaks ka riigist väljumise tähtaega edasi.

Polnud isegi töötegemine?

Hobulased OÜ omanik Priit Ojamaa on Ärilehele öelnud, et PPA tabatud ukrainlased tegelesid remondiga oma karantiiniruumides ega olnud kuskil mujal. "Me leidsime neile eluruumi ja seal nad otsustasid, mida teevad. Nad ise toimetasid seal. Me sõitsime sinna, jätsime neile värvi, sõitsime ära. Nemad võtsid vastu. Me järgisime karantiinireegleid," selgitas Ojamaa.

Pärast kontrollide käimist arvas Ojamaa, et kõik läks hästi, kuna ettevõtet rikkumistest ei teavitatud. „Kui tuli esimene tööpäev, läksime traktorite juurde, aga siis hakati helistama ja anti kätte maalt lahkumise korraldused. See oli šokk kõigile," kirjeldas ettevõtja.

Nopri talu peremees Tiit Niilo sõnul ähvardab väljasaatmine ka kolme tema töötajat. Niilo tunnistas, et ukrainlased polnud karantiinikohas, vaid pool kilomeetrit eemal koristamas oma tulevast elukohta, kus käib parajasti remont. Tema sõnul aga peale ukrainlaste seal tol päeval kedagi teist polnud ja väljasaatmisotsus on ebaõiglane.

„Tööandja tööülesanded mängus ei olnud, vaid tegemist oli vabatahtliku abiga inimestelt, kes olid kaheksa päeva olnud nelja seina vahel. Täpselt sellel hommikul tuli kontroll, kui tüdrukud olid 500 meetri kaugusel oma karantiinikohast," märkis Niilo Ärilehele.