Varblane ütles, et ajakirjandus oleks võinud enam tähelepanu pöörata prognoosis välja toodud riskidele, mis prognoosis olid välja toodud. Kui kriisiga võitlemine nii edukas ei ole ja ees ootab majanduse osaline kinni panemine, siis on selle aasta prognoos 5,5 asemel 6,5-protsendiline majanduslangus. Järgmise aasta kasv jääks aga 4,5% asemel 2% peale.

„Selline variant on sinna sisse kirjutatud. See on kommunikatsiooni küsimus, aga eks positiivne stsenaarium meeldib inimestele ikka enam," ütles ta.

Seda, et töötuse määr jääb enam-vähem samale tasemele kui sel aastal (7,6% on praegu, 8% prognoositakse), Varblane ei usu. Juba praegu on signaale, kuidas suured tegijad on planeerimas tööjõu vabastamist.

„Ma ei oleks nii optimistlik, et see number ei kasva. Palgameede oli ju seotud kohustusega hoida inimesi paar kuud tööl. Kohustused on nüüd läbi saamas ja ettevõtted hakkavad käituma nii nagu nad tahavad käituda," toob Varblane välja.

Palgakasv ei pruugi pidurduda

Rahandusministeerium prognoosib, et palgakasv pidurdub, kuid Urmas Varblane näeb olukorda teisiti. Talle tuleb esmalt meelde halenaljakas lugu sellest, kuidas arvati, et maasikakorjajaid on väga lihtne leida nende inimeste seast, kes on tööta jäänud.

„Selgus, et see ebaõnnestus täielikult. Jõuame siin mõiste nagu struktuurne tööpuudus juurde. Meil on valdkondi, kus on vaja teatud inimesi, aga need, kes jäävad töölt vabaks, ei saa sinna minna, sest ei ela seal. Lisaks nad kas ei suuda seda tööd teha või puuduvad teadmised. Ei ole nii lihtne, et kui ühes kohas jääb töötajaid üle, siis saab nad viia teise kohta üle," selgitab Varblane.

Just see on põhjus, miks palgasurve tema meelest ära ei kao. Samas see seis, et kümme aastat järjest kasvasid palgad 6-7% aastas ja 2010. kuni 2019. aastani keskmine palk pea kahekordistus, õnneks pidurdub.

„Miks ma ütlen „õnneks", sest ettevõtted peavad ellu jääma pärast kriisi. Kui palgad kasvaks, siis peaksid nad asjad kokku pakkima."

Laen üksi majandust ei aita

Rahandusministeeriumi nägemusel kasvab Eesti laenukoormus järgmistel aastatel kordades (8 protsendilt pea kolmandikule SKP-st). Urmas Varblane näeb siin ka ohukohti.

Ta ütleb, et me tahame ju riigina seda, et toimuks tulu taseme konvergents - tahame saada rikkamaks ja elada paremini. Viimased kümme aastat oleme seda teinud. Meie palgatase on kasvanud, hinnad ei ole seejuures nii palju tõusnud. Inimesed elavad paremini.

„Kriisi ajal paistab, et valitsusel on plaanis seda konvergentsi ülikiirelt toita. Inimeste tulutaset soovitakse kasvatada. Mõte on selles, et kasutada kriisiaega, kui Euroopa Komisjon on võtnud maha piirangud riikide laenamise pealt. Teha hästi suur süst majandusse, lühiajaliselt raha pumbata. Seal on aga suured ohud," ütleb mees.

Ta kirjeldab seda, et majanduse kasvuks on vaja investeeringuid ehk kapitali, tööjõudu ning oskust neid ühendada. Viimane tähendab sisuliselt tootlikkuse kasvu, aga ka investeeringuid tehnoloogiasse ja arendustegevusse.

„2022. ja 2023. aastal saame väga suure rahasüsti Euroopa uuest rahastustest, lisaks veel tõukefondide raha. Suurusjärk 1,5 miljardit. See ei ole laenuraha. Sellele tuleb vaid omafinantseering juurde panna eelarvest. See raha läheb majandusse ja hakkab seal tegutsema. Sellele lisaks tahab valitsus veel investeerida. Raha on nüüd tohutult sees. Raha üksi ei kasvata majandust. Selle juurde on vaja tööjõudu. Tööjõuga on meil kitsas käes juba ammu. Kust tuleb aastal 2022 kuni 2024 tööjõud? Ma ei näe seda. Eriti kui see valitsus jätkab suhtumist, et välismaalt sisse tulev tööjõud ei ole teretulnud. Raha on, tööjõudu on vähe. Töötajaid hakatakse üle ostma. Tuleb palgaralli. Selles jäävad kaotajaks need, kes on klassikalised tootmisettevõtted. Tekib küsimus, mida teha? Peaks läbi mõtlema, milline on majanduse võimekus seda kapitali ja investeeringuid ära kasutada. Siin taskuks kaasata ka ettevõtteid," soovitab Varblane.

Kuidas me laenu tagasi makstakse?

Majandusteadlane toob välja veel ühe tahu, mis on Eestis "noor teema". Nimelt räägime me laenamise juures intressimääradest, mida maksma peame - need on madalad, nullilähedased, isegi miinusmärgiga. Jääb mulje, et laenamine on justkui tasuta.

„Aga laenul on ka põhiosa, see on ikka põhiline osa," naerab ta. "Praegu on eelmiste valitsuste tegevuse tulemusel ülisoodne laenata. Kujutame nüüd ette, et meil hakkab võla makseperiood saabuma. Mis me teeme? Kas hakkame refinantseerima? Aga mis tingimusel 10 aasta pärast laenu saame, kui oleme võlakoorma tõstnud näiteks 60% peale? Olen kindel, et me ei saa enam nendel tingimustel. See ei huvita hetkel kedagi. See on nii kauge maailm. Riigi seisukohalt on see aga väga oluline," ütleb Varblane.

Kolme riigi hoiatav näide

Podcastis oli juttu ka sellest, et meil peaks olema kõige eelneva taustal silme ees kolme riigi hoiatavad näited - Kreeka, Portugal ja Itaalia. Varblane selgitab, millise mudeliga nemad kunagi enda riikides konvergentsi toetasid.

Inimesed, kes on neis riikides puhkamas käinud, imestavad, kui uhked on seal teed ja millised tuttuued lennujaamad seal vastu vaatavad. Hispaanias on kurikuulus lennujaam, kust kunagi lendama ei hakatudki. Betooni investeeriti siis väga palju. Aitasid Euroopa tõukefondid, aga ka riigid nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, kes arvasid, et need on nii head investeeringud, et küll sealt raha tagasi tuleb.

„Tulu tase kasvas, aga mitte tootlikkuse kasvust, vaid raha pumpamise tõttu. Palgatase aeti üles, ettevõtted kaotasid konkurentsivõime, tooteühiku kulu läks nii kalliks, et keegi ei jõudnud Portugali kaupa osta. Kreeka ei saanud üldse tehaseid käima, ainult teenuste peal enam-vähem elasidki," kirjeldab Varblane.

Tulemust näitas 2008.-2009. aasta kriis, mis näitas, et need riigid elavad liiga hästi. Algas tagurpidi konvergents. Varblase sõnul on mõnus, kui muutume kogu aeg rikkamaks, aga on ebameeldiv, kui peame hakkama saama vaesemana.

„Kreeka ja Portugal on kümme aastat nii elanud, Itaalia juba 22 aastat. Itaalia tulutase Euroopa keskmisega võrreldes on langenud kõik aastad alates 1998-st ja see on hoiatav näide. Ma ei ütle, et see peaks Eestis korduma, aga seda peaks arvestama. Ettevõtted saavad sellest väga hästi aru. Kui ühikukulu kasvab ja sa oled ühel hetkel jõuetu," toob ta välja.

Kuula podcastist, mida Urmas Varblane valitsusel teha soovitab ning millesse võiks hoogsalt investeeringuid teha? Kas avalik sektor peaks end ka koomale tõmbama ning mida teha turismisektori aitamiseks? Saatejuht Tanel Saarmann.