Ärileht avaldab ettevõtjate pöördumise alljärgnevalt täismahus.

Pöördume Teie poole seoses Vormsi saare ja mandri vahelise laevaühenduse kvaliteedi ja kvantiteediga, kuna senised Vormsi vallavalitsuse pöördumised sel teemal on jäetud sisuliselt tähelepanuta või ei ole Vormsi valla haldussuutlikkus piisav, et esindada saare kogukonda suhtluses riigiasutustega.

Alustuseks kinnitame, et hindame kõrgelt Eesti riigi panust Sviby-Rohuküla laevaliini uude laeva investeerimise näol aastal 2015. See parandas hüppeliselt ühenduse ilmastikukindlust ja reisimugavust.

Samas on elu edasi läinud ka Vormsi saarel ja viimaste aastate reisinõudlus on kasvanud märkimisväärselt ning tänane reiside tellimus riigi poolt ei vasta nõudlusele. Sealjuures on riik investeerinud laeva, mis suure osa ajast amortiseerub kai ääres, selle asemel, et teha reise ja teenindada reisijaid. Mõistagi on antud liinil ka hetki, kui laevareiside täituvus on madal, kuid see ei peegelda üldist olukorda ja nö eluliini puhul on neil puhkudel oluline ka sotsiaalmajanduslik kasu.

Asenduslaev on muutnud olukorra katastroofiliseks

Eraldi vajab väljatoomist käesolev kuu, kus liini teenindav laev Ormsö on korralises dokihoolduses ning teda asendab ca poole väiksem 49 aasta vanune asenduslaev Reet. Mõistame, et Ormsö dokihooldused on möödapääsmatud ja asenduslaev ei ole võrdväärne Ormsöga ning sellega kaasnevad teatavad ebamugavused.

Kummalisel kombel on aga vaatamata laevade täiesti võrreldamatule mahutavusele jäetud sõidugraafik samaks ehk väiksem laev ei kompenseeri oma väiksemat mahutavust suurema reiside arvuga. Näiteks olukorras, kus reisile on broneering metsaveokil, saab veebist pileti ette osta veel ainult ca 3-4 sõiduautole ja niimoodi on asenduslaev välja müüdud sisuliselt kõikideks reisideks.

Ainuke alternatiivne võimalus on loota heale õnnele üldjärjekorras tunde oodates, mis asenduslaeva ajal valmistab paljudele vaatamata oodatud ajale pettumuse. Tegemist ei ole ootamatult ilmnenud, vaid kaua ette teada olnud ja planeeritava olukorraga. Praeguseks võib öelda, et reisimiskindluse ja ettevõtluse toimimise seisukohalt on lisalaev ja tema sõidugraafik muutnud olukorra katastroofiliseks.

Nii tavaolukorras kui ka asenduslaeva perioodil on laevareiside nõudluse ja pakkumise eripäraks Vormsi puhul ulatuslik metsavedu, kuna erinevalt teistest Eesti väikesaartest on Vormsi väga metsarohke saar. Kuivõrd metsavedusid teatakse pikalt ette, siis on ka varakult oluline osa laeva liinimeetritest broneeritud metsaveokitele ning saare elanikud ja turistid saavad need sõidukite kohad laeval, mis juhtuvad üle jääma.

Meie arvates ei peaks Sviby-Rohuküla laevaliini prioriteet olema metsaveod, vaid eelkõige inimeste liikumine, mis on oluline Vormsi saare püsielanikele kui ka kohalikule turismisektorile vastavalt Ühistranspordiseaduse § 10 lg 1 p 1. Arvestades, et reisinõudlus ületab näiteks reede õhtuti ja pühapäeviti selgelt pakkumist, ei ole üleveol määratud prioriteete ning metsaveok võib olla laeval, kuid erasõidukitega reisijad sinna enam ei mahu.

Teisisõnu, metsavedu kui Sviby-Rohuküla liini üks kriitiline eripära on jäetud reguleerimata ja tähelepanuta, kuigi metsavedu saaks korraldada alternatiivselt ka Sviby sadamast kaubalaevadega ilma maksumaksja poolt doteeritud liinimeetreid koormamata. Siinkohal on oluline märkida, et metsavedu ei loo Vormsi kogukonnale lisaväärtust ega püsielanikele töökohti. Lisaks puudub püsielanikel reisimise eelisõigus päeva viimasel reisil Rohuküla-Sviby suunal, et ööseks koju jõuda, ning lisareise üldjuhul ei tehta.

Kirjeldatud olukord on viinud selleni, et inimesed ei saa olla kindlad laevale ja on sunnitud soetama omale ühe sõiduki mandrile ja teise saarele, et vältida sõiduki üleveoga seotud probleeme, või soetatakse lisaks kahele sõidukile ka lausa mootorpaat suviseks poolaastaks. See aga on vastupidine ühistranspordiseaduse mõttele ja eesmärgile, nt. § 10 lg 1 p 3.

Teenindus on alla riigiga kokkulepitud miinimumi

Paralleelselt vajab tähelepanu ka teenuse kvaliteet klienditeeninduse seisukohast, mis on kõike muud kui kliendisõbralik ja pärineb pigem eelmisest sajandist. Sisuliselt täidab vedaja Kihnu Veeteed riigiga kokkulepitud miinimumi. Paljuski on selles osas ka vedajale raske etteheiteid teha, kuna riik ei ole klienditeenindusele kvalitatiivseid parameetreid üldiselt seadnud ja väheste olemasolevate parameetrite eiramist sõlmitud lepingule järelvalvet mitteteostades tolereerib.

Paraku ei pööratud Maanteeameti poolt sellele teenuse tahule tähelepanu ka järgmise 5-aastase perioodi hanke tingimustes, kuhu Vormsi kogukonna esindajaid ei kaasatud. Kui hangitakse sisuliselt reiside madalaimat hinda, siis saadakse koos sellega mittekvaliteetne teenus ja selline tulemus ei ole meile vastuvõetav ning seda nii järgmise kevadeni kui sealt edasi kehtiva lepingu perioodil.

Ühe näitena võib tuua vedaja pakutava piletimüügi veebilahenduse, millele pole tellija poolt seatud ühtegi kvaliteedinõuet ning mis seab reisimise võimalikkuse kahtluse alla juba enne sadamasse minekut. Teise näitena võib tuua asjaolu, et laeva tualettides oli kätekuivatuspaber viimati tõenäoliselt laeva ristimistseremoonia ajal 2015. aastal ning vastavad karbid on seinal seisnud tühjadena.

Ja kolmandaks ei ole teenindava personali poolt suhtluses reisijatega vabandamist kuuldud juba väga kaua, mis tavapäraselt on klienditeeniduse puhul elementaarne olenemata konkreetsest olukorrast. Antud loetelu võiks jätkata veel ja veel. Kokkuvõttes viitavad siin toodud näited klienditeenindusliku hoiaku põhimõttelisele puudumisele Sviby-Rohuküla laevaliinil.

Olukorras, kus piletimüügist saadav tulu laekub riigile ja vedajal puudub sisuline huvi reisijate ja sõidukite arvu vastu, mis väljendub muuhulgas klienditeeninduse kvaliteedis, on teenuse tellija senisest tõhusam kontroll sõlmitud veolepingu täitmise üle vältimatu.

Soovime Teie seisukohta, kas peate kujunenud olukorda optimaalseks ja paremat teenust nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt Sviby-Rohuküla liinil Eesti riigile üle jõu käivaks?

Lugupidamisega,

1) Ain Salupõld, Hullo kauplus
2) Anu ja Ants Streng, Rumpo Mäe turismitalu
3) Andres-Andi Sarv, Kõrts Krog Nr 14
4) Andreas Viks, Sviby sadamakohvik ja rattarent
5) Marju Tamm, Vormsi Vaibavabrik
6) Anders Olav Lindeberg, Norrby apartmendid
7) Marju Kaev, Hullo Trahter
8) Karl Kermes, Kivihndersi OÜ, Kermese Mesi
9) Arkadi Tammik, Vormsi Õlu
10) Kristina Rajando, Vormsi Käsitöö Selts
11) Merit Langi, Vormsi Savituba
12) Algor Streng, Vormsi Paat
13) Ege ja Gert Kanarbik, Vormsi MT OÜ
14) Andres Koch, Vormsi jäätmekäitlus
15) Toomas Sarv, Coloratum OÜ, Loodusvärvid
16) Ove Koska, Vormsi Arendus OÜ, kinnisvara arendus
17) Heino Paulus, Paulusgrupp OÜ, ehitustööd
18) Ada Ojasaar, Vormsi pereõde
19) Moonika Vetesina, Vormsi Taretareke, toitlustus

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas: olen palunud maanteeametil lahendus leida
Saarel elamine ei peaks panema kedagi ebameeldivasse olukorda. Metsavedude probleemile lahenduste leidmiseks palusin maanteeametil tuua välja lahendused, kuna nemad peavad tagama inimestele reisilaevateenuse, mis on ka usaldusväärne.

Seni kuni otsime pikaajalisi lahendusi, peaks ajutiselt olukord paranema uue nädala algul, kui naaseb liinile Ormsö.