Rahastuskriis Eesti tervishoius jõuab kätte juba lähema viie aasta jooksul, selgub täna Arenguseire Keskuse poolt avaldatavast raportist „Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid ja näiteriigid“. Kulude kasvu aitaks pidurdada Eesti elanike tervisekäitumise paranemine ja tervishoiu rahastamise muutmine senisest tulemuspõhisemaks.

„Eesti inimesed peavad võtma oma tervise eest hoolitsemisel ja tervisekahjude ennetamisel senisest suurema rolli. Riigi poolt tuleks selleks arendada inimese „tervise kirjaoskust“ ja andmepõhist ennetust.

Eraldi tähelepanu tuleb seejuures pöörata väiksema sissetulekuga inimestele, et hoida ära tervisealase ebavõrdsuse edasine süvenemine,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov raporti esitlusel. „Rahastuskriis Eesti tervishoius jõuab kätte juba lähema viie aasta jooksul. Aastaks 2035 ulatub Eesti Haigekassa aastane puudujääk praeguse rahastuse ja teenuste korral juba 900 miljoni euroni,“ lisas ta.

Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piiritsa sõnul on vananevas ühiskonnas tervishoiukulude suurenemine paratamatus. „Samas aitaks kulude pidevat kasvu pidurdada tervisekäitumise parandamine. Oleme Euroopa Liidus kolmandal kohal rasvumise poolest - iga viies Eesti inimene on ülekaaluline. Suurimaks probleemiks on tõusnud toitumisega seotud riskid,“ selgitas Piirits ja lisas, et pooled surmad Eestis on tingitud just riskikäitumisest.

Mõttekoja Praxis analüütik Kaupo Koppel sõnas, et tervishoiu keskmes peabki tulevikus olema tervisekäitumise parandamine. „Tervisekäitumise mõjud riigi kuludele ja tuludele on suuremad, kui uute teenuste rahastamisega seonduvad kulud,“ ütles Koppel.

Näiteks 2016. aastal kaotati alkoholi tõttu 51 300 eluaastat. Kui sama näitaja oleks vähenenud vaid 20% ehk 40 000-ni, tekiks riigile aastas rahaline võit 712 miljonit eurot. Sama potentsiaal on ka ülekaalulisuse ja rasvumise tõttu kaotatud eluaastates, samuti vaimse tervise puhul, teatas arenguseire keskus.

„Tõsi, see ei tähenda, et üksnes tervisekäitumisega oleks võimalik lahendada tekkivat rahalist puudujääki tervishoius. Meie meditsiinisüsteemi efektiivsus hakkab jõudma juba piirini, kus on paratamatult tarvis lisarahastust,“ lisas Koppel.

Raport „Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid ja näiteriigid“ teeb sissevaate Eesti tervishoiusüsteemi väljakutsetesse ja võimalustesse kuni aastani 2035. Trendiraport on osa keskuse tervishoiu tuleviku uurimissuunast ja valminud koostöös mõttekojaga Praxis. Novembri lõpus tutvustab Arenguseire Keskus Eesti tervishoiusüsteemi võimalikke arengustsenaariume aastani 2035.

Raportiga saab tutvuda siin.