Konverentsil „Soolised lõhed palkades, pensionides ja varades: teadustulemused ja veebirakendused" tõdesid uuringu läbiviijad, et nende eesmärk oli leida vastus küsimusele, kas innovatsioonil on seos soolise palgalõhega.

Eesti sooline palgalõhe on Eurostati andmetel Euroopa Liidu suurim: 2018. aastal oli see 22,7%. Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 14,8%. Priit Vahter märkis uuringut tutvustades, et klassikalised vanad tegurid nagu vanus, ametiala ning ettevõtte tegevusvaldkond ei selgita kahte kolmandikku sellest suurest palgalõhest.

Vahter märkis, et mehed ja naised jagunevad erinevatesse ettevõtetesse ning naised tavapäraselt väiksema tootlikkusega ettevõtetesse. Vaheri kinnitusel selgitavad ettevõtte tasandi tegurid 35% Eesti soolisest palgalõhest.

Uurijaid huvitas küsimus, kuidas muutub töötajate palk, kui nad liiguvad madalama innovatsioonitasemega ettevõttest innovatiivsemasse ning kas mehed võidavad innovaatilisemasse ettevõttesse tööle minnes palgas naistest rohkem.

Vahter märkis, et on erinevaid tegureid, mis võivad innovaatilisemates ettevõtetes suurema palgalõheni viia. Nii on tehnoloogilistel muutustel meeste ja naiste tööjõu nõudlusele erinev mõju. Näiteks tootmise automatiseerimine ning robotiseerimine tõstavad mitterutiinse töö suhtelist väärtust tööturul. Nagu näitab IMFi uuring, on naiste puhul rutiinsemate ülesannete osakaal keskmisest suurem.

Naised on meestega võrreldes riskikartlikumad ning eelistavad vähem konkureerivat ning stabiilsemat töökeskkonda. Samuti on ka naised palga osas kehvemad läbirääkijad.

Ootus olla paindlik 24/7

Vahter tõi välja, et eriti maksavad kehvemad läbirääkimisoskused kätte kiiresti arenevas tegevuskeskkonnas ning kõrge kasumlikkusega ettevõtetes.

Vahter tõi välja, et sageli on oluline ka töötajate paindlikkuse küsimus. Sageli on töötajatele suur surve olla 24/7 tööandja hüvanguks paindlikud. Seda eriti kõrgelt tasustatud tehnoloogilisi uuendusi juurutavates ning kiiresti muutuvas keskkonnas tegutsevates ettevõtetes ning seda pidevat töötegemist ja paindlikkust tasustatakse kõrgemalt. Seda paindlikkust on aga meestel kergem pakkuda, sest lastega naistel on raskem teha pikki päevi ja töötada ebaharilikel aegadel.

Tartu majandusteadlaste uuringu tulemused näitavad, et innovaatilisse ettevõttesse tööle suundumine tõstab meeste palka 10%, mõningatel juhtudel isegi 16%, kuid naistel sellist vahet ei ole.

Samuti vaatasid teadlased uuringus IT-kasutamist ehk seda, kui palju kasutatakse ettevõttes arvuteid, internetti ning erinevaid mobiilseid seadmeid ja kuidas see palgas kajastub. Tulemustest selgus, et mehed saavad IT- kasutamisest rohkem kasu, naised mitte niiväga.

Uuringu tulemused näitavad, et automatiseerimine suurendab palgalõhet.

Kas sellisel juhul peaks automatiseerimisest loobuma? Teadlaste sõnul võiks samamoodi küsida ka teiste tegurite, näiteks ettevõtete välisosaluste puhul. Teadlaste sõnul ei ole küsimus mitte loobumises, vaid kasutada oleks tarvis mingeid kompensatsioonimehhanisme.

Kas need võiksid olla näiteks sookvoodid? Plaanitakse ju isegi Saksamaa börsiettevõtete juhtkondades sookvootide kehtestamist. Nimelt leppisid Saksamaa koalitsioonivalitsuse parnerid 20. novembril kokku, et börsifirmades, kus juhatuses on kolm liiget, peab vähemalt üks neist olema naine. Sellega muudetakse senist vabatahtlikku süsteemi, mis ei ole suutnud soolist ebavõrdsust vähendada.

Teadlaste sõnul näitavad aga uuringud, et paraku ei ole sookvootidel läbivalt positiivset mõju.