Otse Tallinna külje all tegutsenud Kirovi-nimeline kalurikolhoos muutus ENSV võimukandjate meelispaigaks, kus tähtsatele Moskva meestele ja aeg-ajalt ka kõrgetele väliskülalistele demonstreerida sotsialistliku tootmise võidukäiku ühes väikeses vabariigis. Või nagu kolhoosi omaaegne projekteerimisbüroo juht ja peaarhitekt Ado Eigi (1938-2008) on öelnud: „Võimumeestele oli see koht, kus neid kostitati ja poputati kõige paremal tasemel. Ja pigistati silm kinni kohtades, mis ei käinud kokku sotsialismi reeglitega. Sellega, mis oli teistele keelatud."
Kalurikolhoosi jõuline esimees Oskar Kuul oskas need külaskäigud sageli omakasuks pöörata. Eriti muljetvaldav oli 1965. aasta suvel meie laulupidu väisanud ja seal oma tervituskõnes eesti keeles "Elagu Eesti!" hüüdnud NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Anastass Mikojan (1895-1978) külaskäik. Kui ENSV toonane parteijuht Johannes Käbin ja Oskar Kuul talle Viimsis rääkisid, et Kirovi kolhoos soovib ehitada konservitsehhi, kuid Läänemere kalatööstuse peavalitsus ehk Zaprõba seisab sellele vastu, öelnud Mikojan: „Miks siis ometi, las ehitavad!" Kuul asus kohe seejärel tegutsema ning 1966. aastal avatigi Viimsis NSV Liidu esimene kalurikolhoosi konservitehas.

Loe ka sarja esimest lugu (siit).

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid: