Nii pöördus Ärilehe poole lugeja, kelle tööandja vähendas alates 1.aprillist palka kolmeks kuuks 30% TLS §37 alusel ja taotleb töötukassalt töötasu hüvitist aprillikuu ning maikuu eest.
Karta aga on, et kolme kuu pärast ehk juuni lõpus ei saa tööandja palka varasemale tasemele tõsta ning soovib töölepingud ümber teha ning nendes madalama palgale ülemineku muudatusena kirja panna. Kui töötaja selle muudatusega ei nõustu, tuleb ta koondada. Mis sellisel juhul saab töötaja koondamisrahast? On öeldud, et kui töötaja töötasu hüvitise maksmise või sellele järgneval kuul koondatakse, tuleb tööandjal hüvitis riigile tagasi maksta. Kas tööandja võib selle tagasimakse töötaja koondamisrahast kinni pidada?

Vastab Greete Kaar, tööinspektsiooni nõustamisjurist:

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017-2020“ § 191 lg-le 9 tagastab tööandja töötasu hüvitise täies ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse, või sellele järgneval kalendrikuul koondamise tõttu töölepingu seaduse (TLS) § 89 või § 90 alusel. Ehk siis, kui tööandja taotleb töötajale töötukassast töötasu hüvitist maikuu eest ning töötaja tööleping lõpeb koondamise tõttu juunis, on tööandjal kohustus töötasu hüvitis tagasi maksta.

Töölepingu lõppemisel koondamise tõttu erisusi ei ole. Kui töötajale esitatakse koondamisteade ehk ülesütlemisavaldus, peab tööandja esmalt järgima etteteatamistähtaega. Etteteatamistähtaeg sõltub töötaja töösuhte kestusest tööandja juures. Kui töötaja töösuhe on kestnud alla ühe tööaasta, tuleb tööandjal töölepingu lõppemisest ette teatada vähemalt 15 kalendripäeva, ühe kuni viie tööaasta korral vähemalt 30 kalendripäeva, viie kuni kümne tööaasta korral vähemalt 60 kalendripäeva ning üle kümne tööaasta korral tuleb ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva (TLS § 97 lg 2). Töölepingu lõppemisel makstakse töötajale lisaks n-ö lõpparvele (eelkõige väljateenitud töötasu ja kasutamata ning aegumata põhipuhkusehüvitis) koondamishüvitist, mis on töötaja ühe kuu keskmine töötasu (TLS § 100 lg 1). Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähemalt viis aastat, taotletakse töötukassast koondamishüvitist (TLS § 100 lg 2).

Tööandjal on teatud juhtudel õigus oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada, kui töötaja on selleks andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel) nõusoleku (TLS § 78 lg 1). Töötasu hüvitis, mille tööandja peab töötukassale koondamise korral tagastama, ei ole selline nõue, mida tööandja saab töötajalt tagasi nõuda või töötasu nõudega tasaarvestada. Töötasu hüvitis on töötasu, mis makstakse töötajale tööandja nimel. Kuivõrd töötasu maksmine on töösuhtes tööandja üks põhikohustusi, ei saa tööandja tagasi nõuda töötaja töötasu, mille töötaja on töösuhte ajal välja teeninud.

Kokkuvõttes peab tööandja töötaja koondamisel maksma töötajale välja TLS sätestatud tasud (s.o n-ö lõpparve, koondamishüvitis) ning tagastama töötukassale töötasu hüvitise. Tööandja ei saa töötukassale tagastatavat töötasu hüvitist töötaja nõuetega tasaarvestada.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!