Kriisiolukord vallandab kehas stressireaktsiooni, mis lubab inimesel enda tegelikke võimeid ja vajadusi eriates ohuolukorraga toime tulla.

Lühiajalise pingeseisundi möödudes saab inimene puhata ja taastuda. Pikemat aega kestev iseenese vajaduste ja võimete kuritarvitamine kurnab organismi. Töövõime alanemine või kadu saabub tavaliselt peale keerulise aja möödumist ning võib kaasa tuua tõsiseid vaimse või füüsilise tervise probleeme.

Kriisiolukordades on töötajatele iseloomulik panustada maksimaalselt, kuid puhata pigem vähe, nõnda et neile endile kui teistele kõrval võib tunduda, et nad saavad suurepäraselt hakkama ja ei vaja milleski abi.

Ülekoormusele järgneb läbipõlemine, mis võib väljenduda näiteks vältiva käitumisena. Vältimine on aga sageli ligihiiliva või allasurutud trauma sümptom. Soovitame pöörata tähelepanu töötajatele, sh juhtidele, kellel on „liiga kiire” või kes „ei jõua” kohtumistele.

Heaks lahenduseks varaste läbipõlemis- või ohusümptomite märkamisele on rääkimise või jagamise kultuuri soodustamine juhi poolt, mis aitab tuua välja inimlikud tunded, dilemmad ja abivajaduse.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!