„Lihtne on kergekäeliselt hakata töötajate arvelt kärpima, aga nüüd on ettevõtte omanike koht tulla oma talente toetama,“ lausus Nõlvak. Ta tõdes, et lihtne on lükata koondamislaine käima ja öelda, et sügisel, kui olukord on paranenud, hakkan töötajaid jälle asemele otsima.

Arvestades pikalt kestnud varasemat head aega, peaksid heal ajal hästi hakkama saanud ettevõtted ka nüüd hakkama saama. „Ja need, kes heal ajal hakkama ei saanud, neid ei ole mõtet ka praegu kriisis toetada,“ lausus Nõlvak.

Seminari paneelis osalenud tõdesid, et praegune kriis muudab tööturgu tõsiselt, kuidas täpselt, ei ole meil veel teada. „Me ei taju veel seda muutuse suurust. Aga see saab olema suurem kui me arvame,“ lausus majandusekspert ja Topia tootejuht Kristjan Lepik.


Lepiku sõnutsi on olukord praegu sarnane sellele, kui voolavale jõele panna ette tamm. Kui see tamm nüüd avaneb, ei ole teada, kuhu see paisu tagant pääsev vesi täpselt oma tee loob.

Selge on aga tema sõnul see, et sõda talendi pärast kasvab ja muutub kummalisemaks.

Kindlasti saab olema tema sõnul riike, kus piirid jäävad lukku, sest poliitiliselt on jõude, kellele selline suletuks jäämine meeldib. Kindlasti läheb Lepiku sõnul talendisõjas keerulisemaks Ungaril ja Poolal.
Eestil on tema sõnul suurepärane võimalus talentide edukaks kaasamiseks, kuid me võime selle ka ära rikkuda. „Eestis on suurepärane võimalus, aga seda on väga lihtne tuksi keerata,“ lausus Lepik lisades, et see on tundlik keskkond, kus jõujooni ümber mängitakse.

Nortali personalijuht Kadi Tamkõrv märkis, et talentide pärast ta praeguses olukorras ei muretse, sest kui oled talendikas töötaja, siis ühe töö lõppedes avaneb järgmine uks ning ka vahepeal tekib mitmeid uusi mõtteid ja ideid, mida teha võiks. Küll võib tema sõnul olla praegu sektorite lõikes olla suuri erinevusi.

Kaotajate poolel võivad tema sõnul aga olla need töötajad, kellel on keerukam ümber harjuda ning kellel on T-kujuline kompetents ehk siis teadmised ja oskused ühes konkreetses valdkonnas. Ning kõige tõsisema löögi all olevates sektorites töötajatel võib olukord olla keerulisem. Oluline on siinjuures ümberõppe küsimus ning see, kuidas aidata neid, kes rasksutest on.

Praegune suur töötajate valiku pilt on petlik

Olukorras, kus töötute arv kasvab ning ka varem põlu all olnud hooajatöödele kandideerib suur hulk inimesi, ei peegelda tööturu olukorda pikemas perspektiivis. Samuti ei ole mõtet tööandjatel arvata, et töötajad on võimalik kehvadesse tingimustesse suruda.

Tamkõrv märkis, et korraks võib tõesti tunduda, et meil on kandidaate palju kelle vahel valida kuid pikas perspektiivis inimesed hakkavad kindlasti mõtlema, millises ettevõttes nad töötada tahavad. „Inimesed on kodus töötanud ning näinud, et on võimlaik edukalt töötada ka nii, et keegi su tunde ei loe. Seda tagasi pöörata on keeruline," lausus ta.

Targad organisatsioonid tegelevad tema sõnul oma organisatsioonikultuuri parandamisega, et olla ka maratoni lõpusirgel võitjate hulgas. See tähendab, et praeguses olukorrast tuleb selgelt eristada lühikest ja pikka perspektiivi.

Ja kuigi tööpuudus suureneb, ei tähenda see, et vabad töökohad ning vaba tööjõud oleks vastavuses.
Ehk siis väited, et meil on endalgi 48 000 töötut mistap ei peaks me välistööjõudu riiki lubama, on väga lihtsustatud nägemus ega ole adekvaatne.

Tamkõrv ütles, et struktuurne tööjõupuuduse probleem säilib ning paratamatult on meil vaja piiri tagant talente, et riigi ees seisvate väljakutsetega edasi minna.

Märgus Nõlvaku sõnul loob kõrgetasemeline talent riigis viis töökohta. Ehk matemaatiliselt võiks öelda, et kui riigis oleks 70 000 töötut, siis 14 000 kõrgetasemelise talendi riiki toomisel saaksid kõik need töötud kenasti rakendust. „Kõrge tasemega töökohad loovad lisatöökoti, see on selge,“ märkis Nõlvak.

Kristjan Lepiku hinnangul oleme me järgmisel aastal uues kasvulaines, kuid tee sinna saab olema keerulisem, kui me praegu arvame. Töötus kasvab ning Lepiku sõnul ületab töötute arv 100 000 piiri.
Nagu eelmine kriis meile õpetas, on alguses ettevõtted kriisist ehmatanud, kuid seejärel hakkavad vaatama, mida edukaks tegevuseks tuleb muuta ning hakatakse efektiivsust suurendama. Digitaalne majandus on võimalus kust seda efektiivsust leida.

Tamkõrv märkis, et ka infotehnoloogia valdkonna talendid on praeguses olukorras ettevaatlikud. Mitte, et neil pakkumisi vähe oleks, aga töökoha vahetamisel ollakse äraootavad ning tõehetk saabub tõenäoliselt sügisel.

Tänasel Ülemiste City veebiseminaril "Talendid – uus normaalsus" astusid üles Eesti suurettevõtete juhtfiguurid, kes püüdsid tööturu tuleviku trendide osas selgust luua.

Viirusepuhangu mõjul on paljud Eesti ettevõtted muutnud oma äri või töökorraldust, kuid muutunud on ka tööturg. Milliseid väljakutseid ja võimalusi see tööturg ettevõtetele loob? Kas on tekkimas täiesti uusi ametikohti? Millised on tööandjate väljavaated? Seminar vaatab otsa nendele ja paljudele teistele põletavatele küsimustele tööturu ja talentide teemal.

Täpsemalt on seminaril arutelu all sellised küsimused:

  • Milline saab olema meie tööturg ehk inimesed ja ettevõtted talendivaatest? Milliseid väljakutseid ja võimalusi muutunud tööturg ettevõtetele loob (seda ka talentide vajadusi silmas pidades)?
  • Millised on uued töövõimalused ja ametikohad?
  • Kas Eestis saab pärast praegust olukorda olema pigem rohkem või vähem talente?
  • Millised on tööandjate väljavaated edaspidi?
  • Mida parima positsiooni võitmiseks teha annab?
  • Mida teevad rahvusvahelised suurkorporatsioonid?
  • Kuidas mõjutab Covid-19 kogukondi? Kas kogukonnad muutuvad tugevamaks või kasvavadki lahku?
  • Kas videokõne ongi uus normaalsus või peitub loovus ja produktiivsus õlg-õla kõrval töötamises?
  • Mida saame õppida kodukontorist?
  • Millega motiveerida inimesi tagasi kontorisse tulema?

"Talendid – uus normaalsus" on üks kuuest “Ülemiste City Live: Koos edasi” veebiseminarist. Sarja ellu kutsunud Ülemiste City juhi Margus Nõlvaku sõnul on tööturust rääkimisel eesmärgiks vaadata otsa tänasele kriisiolukorrale ja mõelda sellele, kuidas edasi.

"Nii nagu majandus, on ka tööturg ja töötajad kistud äkitselt keerisesse, mis hakkab tasapisi vaibuma, kuid jätab endast jälje. Selleks, et tööturu talent ei läheks raisku ja ettevõtted ootaksid inimesi enda juurde, peame aru saama, kuidas muutunud tööturg toimib ja millele on vaja tulevikus rõhku panna. Seminariga püüame selles selgust luua," rääkis Nõlvak.

Seminaril astusid üles Mainor Ülemiste juht Margus Nõlvak, Nortali personalijuht Kadi Tamkõrv, majandusekspert ja Topia tootejuht Kristjan Lepik, Fontese juhtivpartner Külli Lilleorg ja Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits.

Seminar koosnes ühisest vestlusringist, mida modereerib Eesti Personalijuhtimise Ühingu tegevjuht Kärt Kinnas. Esinejate ühise vestlusringi käigus keskenduti tulevikule, et talentidel oleks koht, kus enda oskusi proovile panna, ja ettevõtetel säravaid isikuid, keda palgata.

8. mail saab kuulda muutunud töökeskkonna õigustest ja kohustustest ning sellest, kuidas tagada turvaline töökeskkond kriisijärgses maailmas. Sarja viimane seminar toimub aga 12. mail, kui tähelepanu suunatakse start-up'idele ja nende uutele väljakutsetele. 

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!